Renoveeritud Jaani kirik anti kogudusele üle

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaani kirik.
Jaani kirik. Foto: Peeter Langovits

Tallinna Jaani kiriku fassaadi remondi lõpetanud Tarrest Ehitus andis töö linnale ja linn omakorda kogudusele üle tänasel jumalateenistusel.

Abilinnapea Taavi Aas ütles tänukõnes, et tänasel päeval, mil märgime oluliste renoveerimistööde lõppu Jaani kirikus, on ajalooline ja märgiline tähendus, vahendas Raepress.

«17.detsembril 1867 pühitsetud kirikuhoone asukoht Tallinna südames, on andnud tagasihoidliku neogooti stiilis ehitisele linnaruumis erilise tähenduse,» märkis Aas.

Abilinnapea meenutas, et linna peaväljaku naabrus on kahel korral pannud kahtluse alla kirikuhoone püsimise – 1930. aastatel, mil Vabaduse väljaku äärde rajati funktsionalistlik hoonestus, tundus mitmetele end edumeelseteks pidavatele ühiskonnaliidritele, et Jaani kirik ei sobi vaba Eesti arenevale peaväljakule ning tuleb lammutada. Otsus võeti ka vastu, ent järgnenud ajaloosündmused ei võimaldanud plaani ellu viia.

Teisel korral sattus Jaani kiriku tulevik küsimärgi alla 1950. aastatel, mil taas hakati rääkima kirikuhoone sobimatusest Vabaduse väljaku ruumilise lahendusega. Õnneks ei jäänud lammutamise nõudjate hääl sellel korral peale.

«Mõne aasta eest alustas Tallinna linnavalitsus Vabaduse väljaku suurejoonelist uuendamist,» kõneles Aas. «Ja juhtus see, mida 1930. ja 50. arengujüngrid ei osanud arvata – vana hea inimmõõtmeline Jaani kirik muutus moodsa linnakeskme oluliseks tasakaalustavaks arhitektuurseks elemendiks. Täna tunnustame Jaani kiriku kohta siin uuenenud linnakeskmes. Usun, et enam kunagi ei hakata arutama selle sõbraliku ja vajaliku kiriku õigust püsimisele.»

Abilinnapea sõnul on nüüd Tallinna esindusväljak ja selle ümbrus peaaegu lõplikult valmis, vähemalt linnale kuuluv osa.

Jaani kiriku restaureerimisse on linnaeelarvest alates 2000. aastast panustatud kokku 11 miljonit krooni: juurdeehituse ümberehituseks miljon krooni, orelite jaoks 1,8 miljonit, sisetöödeks 4 miljonit ja välisviimistluse ja katuse remondiks 4 miljonit krooni. Fassaadi remonti finantseeris linn 99 protsendi ulatuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles