Tallinna linnavalitsus plaanib tänasel istungil arutatava teise lisaeelarvega anda loodavale Eesti Ühistupangale ehk munitsipaalpangale täiendavalt 200 000 eurot. Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni esimehe Madis Kübara sõnul paistab selline rahaeraldus Savisaare kaitsmisele tehtavate kulude katmisena.
«Munitsipaalpank on kujunemas põhjatuks auguks, kuhu linnavalitsus suuri rahasummasid sisse loobib, aga millest linna arengu ja linlaste seisukohalt reaalselt mingit kasu ei teki,» ütles Kübar.
«Eesti Ühistupanga tegevust ettevalmistavate dokumentide kokkupanekuks ja ühekordseteks kohtuvaidlusteks on linn palganud advokaadibüroo Lextal. Millele täpselt tänaseks juba varwm eraldatud 425 000 eurot kulutatakse, seletusi ei anta,» ütles Kübar. «Loomulikult ei ole linn korraldanud ka ühtegi hanget.»
«Samal ajal, kui linn eraldab Lextalile raha, töötavad sama büroo advokaadid ametist kõrvaldatud linnapea kaitsjatena tema korruptsioonijuhtumis. Linna läbipaistmatu rahamatmine munitsipaalpangale annab alust kahtlustada, et linn maksab varjatult kinni Savisaare isiklikud kohtuvaidlused,» ütles Kübar.
«Siiani ei ole linnavalitsus suutnud põhjendada ka seda, miks peavad panga viie miljoni eurose algkapitali kinni maksma ainult Tallinna elanikud,» ütles Kübar. «Seda olenemata linnajuhtide pidevast meeldetuletusest, et panga loomisega on ühinenud juba üle saja era- ja juriidilise isiku.»
«Linnavalitsuse plaan luua munitsipaalpank on algusest peale olnud järjekordne Keskerakonna esimehe riik-riigis propagandaprojekt,» ütles Kübar. «Kuigi ühistupangandus ei ole halb, on lubamatu selle egiidi all toimuv maksumaksja raha arutu kulutamine. On väga vähetõenäoline, et isegi, kui Eesti Ühistupank peaks lõpuks registreeritud saama, tahaks inimesed oma raha hoida korruptsioonist läbiimbunud Tallinna juhtimisel loodud pangas,» nentis volinik.
«Ma ei pea vajalikuks seesugust rumalust pikalt kommenteerida. Eks 8%-lise reitingu juures tuleb ka kõige absurdsemaid avaldusi välja mõelda, et pildile pääseda,» vastas valdkonda kureeriv Tallinna abilinnapea Taavi Aas Madis Kübara avaldusele.
Pank eitab süüdistusi
«Kahjuks peame IRL liikmetele pettumuse valmistama, kuna Ühistupanga loomise sihtasutuse poolt ei ole finantseeritud ega kavandata ka tulevikus finantseerida tegevusi, mis ei ole otseselt seotud panga loomisega,» ütles panga juhatuse esimees Ülle Mathiesen.
Mathieseni sõnul on hetkel panga tegevus pärsitud, kuna äriregister pole jätkuvalt taotlust ühistu registreerimiseks rahuldanud. Probleemid tulenevad sellest, et taasiseseisvunud Eestis ei ole kunagi varem ühistulistel alustel panka loodud ning asutamisprotsessi käigus selgus, et seadusandlus lubab erinevate juriidiliste sammude astumisel mitmeti tõlgendamist.
«Osanike poolt sissemaksutud rahad on ühistu stardikontol kinni ning neid ei saa panga loomiseks kasutada. Ühistupanga asutamise sihtasutus jätkab seetõttu oma tegevust ning eraldatud vahendid katavad tegevus- ja palgakulusid,» selgitab Mathiesen, miks on vaja linnalt lisaeraldisi. Panga teenuseid loodetakse pakkuma hakata 2017. aasta.
Reformierakond panga doteerimist ei poolda
«Eelarves on ette nähtud ka vahendid Ühistupanga toetamisele. Seda summas 200 000 eurot. Asja, mis ei tööta ja mis juba nagunii teenib kahjumit, ei ole mõtet toetada,» leiab fraktsiooni esimees Ants Leemets.
Avalikkusele ei ole selgitatud, millega täpselt Ühistupank tegeleb. Reformierakonna fraktsiooni esimehe sõnul on selle aasta üheksa kuu andmete põhjal Ühistupanga aruandlus 119 000 euroga miinuses. Aasta lõpuks võib prognoosida kulusid keskmiselt 400 000 euro ulatuses.