Liiklussõlme ehitus surub rongid ajutisele raudteele

Praegu rajatakse Ülemistel raudtee ajutist ümbersõiduteed, kuhu rongid suunatakse raudtee alt kulgevate tunnelite ehitamise ajaks. Foto: Liis Treimann

Järvevana tee piirkonnas käivad Ülemiste liiklussõlme väljaehitamise ettevalmistustööd, muuhulgas suunatakse ka rongiliiklus ajutisele raudteele.

Töö keeb nii ühel kui teisel pool Järvevana teed. Ülemiste järve poolsel küljel käib piirdeaial oleva sildi kohaselt sadevete kanalisatsiooni kollektori rajamine ja veetorustike ümbertõstmine. Teisel pool, Järvevana teest ja sellega paralleelselt kulgevast raudteest linna pool aga on käsil ajutise raudtee rajamise ettevalmistustööd.

«Põhiliselt on praegu looduses näha kanalisatsioonikollektori rajamise ettevalmistustöid, seda nii ühel kui teisel poole Järvevana teed. Ja järve pool küljes käib ka sadeveekanalisatsiooni ettevalmistamine. Ka ajutise raudtee ettevalmistustöid on juba alustatud, aga seal seisavad suuremad mahud alles ees,» kinnitas Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.

Ta lisas, et samas piirkonnas on juba käimas ka kolmas töö, kuigi seda veel näha pole. «Veel üks töö, mis on juba lepinguga seotud ja mille dokumentatsiooni praegu ette valmistatakse, on Järvevana tee järve poolses ääres jooksva kõrgepingeliini maa alla viimine ja teisele poole raudtee alt läbi toomine. Nii et täna võib öelda, et töös on juba kolm hanget, ainult et kõik ei paista veel looduses välja,» nentis Valdmann.

Ajutine raudtee ümbersõidutee peaks valmima tuleva aasta suvel. Siis suunatakse rongiliiklus sinna ja praeguse raudtee koha peal ehitatakse valmis raudtee alt kulgevad tunnelid. Seejärel pannakse seal paika uued relsid ja rongid hakkavad jälle senist teed mööda liikuma. Suur osa autoliiklusest aga kulgeb tulevikus raudtee aluste tunnelite kaudu.

Saabuv talv ei sunni tee-ehitajaid tööd pooleli jätma, küll aga võivad nende ette kerkida juriidilised takistused. «Ilmastikutingimuste poolest kannatab tööd teha küll. Siin on küsimus rohkem selles, missuguse tempoga me menetleme edasi Ülemiste liiklussõlme põhihanget,» ütles Valdmann.

Kui põhihange jääb venima, siis pole tema sõnul võibolla praegu põhjust ajutist raudteed lõpuni ehitada, vaid targem oleks osa tegevusi peatada. Nimelt vaidlustas Merko Ehitus hanke tulemused ning vaidlustuskomisjon andis õiguse Merkole. See aga ei meeldinud hanke esialgsele võitjale, lätlaste osalusega Akciju Sabiedriba BMGS Eesti Filiaalile, kes kaebas vaidlustuskomisjoni otsuse omakorda kohtusse.

«Nad andsid asja pärast vaidlustuskomisjoni otsust kohtusse ja taotlesid tõkendit, et kõik menetlustegevused seisma pandaks, kuid kohus otsustas, et menetlust ei peatata. Teiste sõnadega, meil on praegu kohustus vaidlustuskomisjoni otsuse baasil edasi minna ja Merkoga liiklussõlme ehitamise leping sõlmida,» lausus kommunaalameti juhataja.

Tallinna linna seisukohast pole olulist vahet, kas töid alustatakse pool aastat varem või hiljem. Küll aga võib kohtuvaidlus tugevalt häirida Eesti Raudtee plaane. «Eesti raudtee on väga huvitatud sellest, et me jõuaksime hiljemalt järgmise aasta septembriks esialgse raudtee mulde taastada, et nad saaksid sinna uued relsid peale panna. Nimelt on neil uute relsside panemiseks oma europrojekt, millega nad selles lõigus peavad meie järgi ootama. Ja selle projekti rahastamise aeg lõpeb järgmisel aastal ära,» selgitas Valdmann ning lisas, et Tallinn on püüdnud Eesti Raudtee vajadustega algusest peale arvestada.

Ülemiste liiklussõlme väljaehitamist rahastab 750 miljoni krooni ulatuses Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond, projekti kogumaksumus on üle miljardi krooni.