Maardu linnapea Georgi Bõstrovi surmaga on Maardus üks ajastu lõppenud. Kaks kümnendit linna elu juhtinud karismaatiline poliitik oli sealsete inimeste seas armastatud, ent laiem üldsus teab teda pigem skandaalide tõttu.
Bõstrovi ajastu lõpp
16. oktoober 2015, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bõstrovi silmapaistvaim karjäär algas 1991. aastal. Toimus augustiputš ja Bõstrov otsustas riigipöördekatset tervitada heisates punalipu. 1990. algusest teatakse Bõstrovi eelkõige vastuolulise Maardu linnapeana, kuid ta üritas korduvalt pürgida ka suurde poliitikasse.
2004. Euroopa Parlamendi valimistel kogus Bõstrov 6183 häält. Mitmel korral on ta kandideerinud ka riigikogu valimistel: 2007. aastal sai Konstitutsioonierakonna esinumbrina 848 häält, 2011. aastal kandideeris Rahvaliidu nimekirjas ja sai 204 häält. Ühelgi korral Bõstrov valituks ei osutunud.
Bõstrovi kantsiks jäigi Maardu, seal oli ta ebajumala staatuses, kuid tema fenomeni mõistmiseks tasub Maarduga lähemat tutvust teha. Maardu on linn Tallinna külje all, millest liigub läbi 69% Eesti naftaproduktide transiidist ja kus kolm neljandikku rahvast moodustavad vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed.
Maardusse asusid eelkõige elama teistest liiduvabariikidest tulnud võõrtöölised, sest piirkonnas oli mitmesuguseid tööstusettevõtteid, kus neile tööd pakuti. Endisele tühjale maatükile kerkisid kiiresti viie ja enama korruselised paneelmajad, kus inimesed endale elukoha said. Piirkonna kasvumootoriks oli eelkõige fosforiiditööstus, mille algaine kaevandati Maardu territooriumil olevatest kaevandustest ja karjääridest. Olulist rolli mängis ka Muuga sadama ehitamine Kallavere vahetusse lähedusse.
Taasiseseisvunud Eestis sai Maardust esmakordselt omavalitsus. Alates 1994. aastast juhtis linna kohalik poliitkorüfee Georgi Bõstrov, kuid pärast 2013. aastal toimunud valimisi ja 17 aastat võimul olemist, otsustas ta jätkata volikogu esimehena.
Bõstrov on olnud aastaid kimpus keeleoskusega, mida linnapea amet nõuab. Näiteks 2008. aastal kirjutas Postimees, et Maardu linnapea saatis keeleeksamit tegema enda dokumendiga võõra isiku. Viimane areng selles osas oli 2013. aastal, kui keeleinspektsioon alustas menetlust Bõstrovi keeleoskuse suhtes. Menetluse põhjus langes aga ära, sest mees asus volikogu esimehe positsioonile, mis vastavat keeletaset ei nõua. Tänavu jaanuaris valiti Bõstrov tagasi linnapeaks, kus töötas eilseni.
Rahvale paistis Bõstrov kõiges hoolimata meeldivat, sest viimastel valimistel sai mees 1038 häält, mis mängis olulist rolli selles, et tema juhitav Maardu valmisliit, võidaks valimised. Saadud tulemus kindlustas valimisliidule 13 kohta 21 kohalisest volikogust.
Kohalike hinnangul on linn hästi juhitud ja see oli üks vähestest vene keelsetest linnadest, kus Keskerakond võimul polnud. Rahvale linnas meeldib. Linna ilmestab punastest tellistest õigeusukirik. Künka otsas asuvat kirikut ümbritseb haljasala mänguväljakute ja kõnniteedega, taamal on näha merd ja Muuga sadama ehitisi. Linnas puuduvad lasteaiajärjekorrad ning kõik on käe-jala juures.
Georgi Bõstrov sündis 1944. aastal Petserimaal. Ta lõpetas Tallinna Polutehnilise Instituudi insener-ökonomistina ja omandas haridust veel ka Peterburi Riigiteaduste Instituudis ja Moskva Sotsiaalteaduste Ülikoolis.