Mupo töötaja trahvimisest: meie palk ei vääri, et kohapeale sõimatavaks jääda

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mupo laustrahvimine Mustamäel
Mupo laustrahvimine Mustamäel Foto: pealtnägija

«Pealtnägijaga» võttis eilse trahvimisloo jätkuks ühendust munitsipaalpolitsei töötaja, kelle sõnul ei ole haljasalale parkimine vabandatav sellega, et eluaeg on nii tehtud. Samas ei ole probleemile ka head lahendust – tõstukparkla oleks liiga kallis.

«Pealtnägija» kirjutas eile oma Facebooki lehel olukorrast, kuidas munitsipaalpolitsei on elurajoonides asunud laustrahvima elanikke, kes on ajalooliselt oma kodu ees parkinud.

Üks saatemeeskonna poolt toodud näide on 96-korteriga Sõpruse 220, kus maja ees kõnnitee servas ei jätku kohti ja inimesed on aastakümneid autosid jätnud muruplatsi serva. Selle nädala alguses said kõik selle eest 20-eurose trahvi, mõned mitu päeva järjest. «Kolm päeva järjest on mupo käinud ja trahve teinud,» kirjeldas majaelanik Priit Gradov. Nimelt, ametlikult on tegu tõesti linna haljasalaga, kuid autosid on sinna pargitud juba aastakümneid ja igal õhtul teevad seda tuhanded mustamäelased.

Loo peale võttis «Pealtnägija» meeskonnaga ühendust mupo töötaja. «Inimesena ma mõistan parkimismuret, kuna ka mul ei ole tihtilugu maja ees ruumi parkida, kui töölt koju jõuan, aga samas ei anna see mulle õigust panna oma autot maja ette murule või kõnniteele, olenemata kellaajast ja kas see segab jalakäijaid või mitte. Meie töö põhimõte on luua korda linnapildis, aga see ei ole üldse lihtne töö, kuna komistuskive on nii töö poolt, seadusandluses kui ka nn «lõpp-produktis» ehk siis need trahvitavad ise (kes õpib oma vigadest, kes mitte),» rääkis töötaja «Pealtnägijale».

Ta toonitas, et ei ole vabandatav, et eluaeg on nii tehtud. «Piltidelt on näha, et kahe rattaga on alustatud seda parkimist ja vaadates seda sopajoont, siis juba järgmine aasta saab sinna terve auto parkida, sest kuu lõikes umbes 5 cm liigub see joon, kui on vihmased ilmad, kuna inimene ei taha jalgu sopaseks teha kui väljub autost.»

Samas nentis munitsipaalpolitseinik, et probleemile head lahendust ei ole.

Miks mupo töötajad ära põgenevad?

«Üks ja tõhus lahendus (kahjuks küll kallis, aga linn ja riik võiks kuidagi toetada) on tõstukparklad. Kui oleks esimene korteriühistu, kes selle paika paneks ja teised järgiksid eeskuju, siis paari aasta pärast võiks mupo põhimõtteliselt oma asjad kokku pakkida,» pakkus ametnik välja.

Veel selgitas ta, miks mupo töötajad kiiresti lahkusid, kui majarahvas neilt aru pärima tuli.

«Alguses käis mupo ainult õhtuti trahve tegemas. Kui majarahvas sekkus, siis jooksid nad minema. Kui ta on seaduse esindaja, miks ta ära põgeneb, kui õiget asja teeb?» rääkis nimelt  Priit Gradov. «Nüüd aga on nad kavalamad ja käivad varahommikul, kui inimesed veel magavad.»

«Mis puutub «põgenimisse», siis kuidas keegi seda sõnastab. Pigem on probleem selles, et inimesed ei austa mupot üldse ja inimesega, kellel on asjast mingi kindel veendumus, ei ole mõtet vaielda kohapeal. Seega, jah, tõesti me teeme pildid ära ja lahkume, sest et palk ei ole väärt seda kuulata, kes me kõik oleme või kuidas eluaeg on nii tehtud ja nii võib teha jne,» rääkis munitsipaalpolitseinik.

«Õnneks veel ei ole asjad füüsiliseks läinud, aga ega kahel patrulli mehel ei olegi midagi teha, kui nad kahekesi kuskil on ja rahvamass hakkab hoovi valguma ja sõimama. Ja samas see inimene, kes meid välja kutsus, ise istub akna peal ja muigab naerda, et on sihukese draama saanud teha.»

Ta lisas lõpetuseks, et pärast trahvi saamist tuleks esmalt lasta emotsioonidel rahuneda.

«Järgmiseks vaadaku lehe pealt, mille eest trahvi saadi ja kui inimene tunneb, et talle on liiga tehtud, siis on alati õigus vaidlustada. Kui see ei aita ja inimene tunneb ka peale vaide lõpetamist, et talle on liiga tehtud, siis saab ju alati veel kohtus vaielda. On neid asju ju võidetud ja kaotatud ennegi. Aga esimese asjana ikka rahunenult hinnata olukorda, et kas oli asja eest ja kas on üldse mõtet oma aega raisata edasisele vaidlemisele.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles