Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Fotod: Kalaranna arenduse osas konsensus puudub

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Kultuurikatlas toimus Kalaranna detailplaneeringu avalik arutelu, kus said kokku kohalikud elanikud, arendaja ja linn, et leida üksmeelt Kalaranna detailplaneeringu osas. Kui arendaja leidis, et vastu on tuldud palju ja lõpuks hakkavad probleemid lahendusi saama, siis Telliskivi Seltsi esindaja sõnul sisuliselt midagi muutunud ei ole.

«Oluliselt selgemalt on planeeringusse sisse kirjutatud lauge liivaranna olemasolu. Vastu on tuldud veel mitmes küsimuses. Täpsustatud on parkimislahendust ja arhitektuurivõistluse korraldamise viisi. Planeeringusse on sisse kirjutatud, et võistlus tuleb läbi viia vastavalt Eesti Arhitektide Liidu võistluste korraldamise juhendile,» selgitas Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor viimaste kuude arenguid.

Remmelkoor usub, et palju küsimusi enam õhus ei ole, ent nende osas, mis on, on konsensust saavutada väga keeruline. «Kõikides küsimustes ei saagi kokkuleppele jõuda, kuid me saame neid põhjendada. Vääritimõistmisi on jäänud vähemaks ja saame jätkuvalt peatud punktide osas töötada. Tegelikult on võimalik sellesse dokumenti tänagi veel sisendit anda, selle pärast me siin olemegi,» ütles Remmelkoor.

Telliskivi Seltsi juhatuse liikme Grete Arro sõnul sisulisi muudatusi tehtud ei ole ja kuigi arendaja räägib muudatustest detailplaneeringus, siis nemad ei ole saanud muudatustega tutvuda. «Me viimaseid pabereid ei ole näinud. Ütlesime siin koosolekul, et kui on tuimunud mingid muudatused, siis sooviksime neid näha ja rahulikult juhatusega arutada. Meie huvi on ikkagi sisuline, tahaksime, et olemasolev väärtus säiliks. Linnaruum peab olema rikkalik ja need dokumendid, mida tahetakse kehtestada, neid väärtusi ei hoia. Me ei saa sellega nõus olla,» sõnas Arro.

Arro sõnul on kõik osapooled rannaga nõus, kuid suurimad erimeelsused on mere täitmise osas. «Seda merd on vaja täita meie hinnangul üksnes selleks, et sinna kortereid rohkem mahutada,» selgitas ta.

Arendaja leiab aga, et mereala võimalik täitmine annab võimaluse saada rohkem, põnevaimaid või mitmekülgsemaid arhitektuurilisi lahendusi. «Ei ole kohustus merd täita, see on võimalus,» selgitas Remmelkoor.

«Kurb on see, et see ei ole üksnes meie ja arendaja võitlus. Küsimus on selles, kas linn täidab oma funktsiooni. Linn peaks mõistma, et tal on kohalike mandaat kaitsmaks seda väärtust, mida siin häälekalt nõutakse,» on Arro linnaametnikes pettunud. «Kalarand on ainus vaikne ja rahulik ala, mis sealsesse piirkonda jäänud. See on koht, kus inimesed saavad õues aega veeta. Teine selline on ehk Kalmistupark, ent ka see on juba ülerahvastatud.»

Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2008 korraldusega nr 1279-k. 3. augustist kuni 3. septembrini 2015 oli detailplaneering kolmandat korda avalikul väljapanekul.

Arutelul käsitleti detailplaneeringu kolmanda avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväiteid. Lahendust tutvustas Pro Kapital Eesti. Küsimustele vastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Sõna said Telliskivi Selts ja teised detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel pöördumise esitanud kodanikud.

Tagasi üles