Soomlased unistavad merealusest tunnelist

Tallinncity
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu ühendavad Helsingit ja Tallinna laevad.
Praegu ühendavad Helsingit ja Tallinna laevad. Foto: Peeter Langovits

Millal saab reaalsuseks pooletunnine rongisõit Helsingist Tallinna kiirusega 250 kilomeetrit tunnis? Soome portaali mtv.fi hinnangul võib see teoks saada 15-20 aasta pärast.

Tehniliselt on tunneli rajamine täiesti võimalik ning kui see teoks saab, on tegu maailma pikima merealuse tunneliga.

Soome ja Eesti vahelise tunneli teema on jälle päevakorras kui investeering tulevikku, mis peaks tublisti Soome majandust elavdama. Tunnel ja Rail Baltic kiirendaksid näiteks Soome ja Saksa vahelist teekonda kümnete tundide võrra. Transpordikulud väheneksid, konkurentsivõime kasvaks ja kaubad ei liiguks ainult meritsi.

«Suurim osa Soome kaubavahetusest teiste riikidega käib laevadega, sest Euroopast vaadates näeb Soome välja nagu saar. Aga osa kaupu on sellised, mida oleks parem vedada kiiresti ja efektiivselt. Tunneli ja Rail Balticu ühendus annaks Soome väliskaubandusele eriti hea väljundi Kesk-Euroopasse ja Lähis-Itta, kus on Soome jaoks potentsiaalsed turud,» rääkis ettevõtmise strateegiline konsultant Esa Nurkka.

Tunnelist oleks mitmekülgset kasu nii keskkonnakaitse, Helsingi-Tallinna kaksiklinna kui väliskaubanduse mõttes.

Heade eeskujudena on tunneli kavandajatel silme ees kõigepealt Malmö ja Kopenhaageni vaheline Öresundi sild. Teine eeskuju on Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline Eurotunnel, mis ehitati aastatel 1986-1994.

Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli hinnaks on arvestatud neli miljardit eurot. Kogu liiklussüsteemi kogukulud oleksid 9-13 miljardit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles