Kroodi viadukt avatakse pühapäeval liikluseks

Jonatan Karjus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kroodi viadukt
Kroodi viadukt Foto: maanteeamet

Pühapäeval avatakse liikluseks mõlemal sõidusuunal Kroodi viadukt. Sellega jõuab lõpule ehitus Loo-Maardu teelõigu viimasel osal, millega likvideeritakse Vana-Narva maantee raudtee ühetasandiline ülesõidukoht. Viadukti ehitamist alustati 2011. aastal.

Pärast valmimist ei pea Vana-Narva maanteelt Maardusse ning vastupidi suundujad ületama nelja amortiseerunud rööbasteed ega ootama rongide möödumist, vaid saavad kasutada vastvalminud viadukti. Samuti lüheneb Vana-Narva maantee ja Muuga sadama vaheline teekond.  Eeldatav liiklussagedus viaduktil on üle 3000 auto ööpäevas.

«Kroodi viadukti aitab Loo-Maardu teelõigul märkimisväärselt tõsta nii liiklusohutust kui -sujuvust. Hea meel on viimaks tõdeda, et liiklejate kannatlikkus saab tasutud ning nüüdsest saavad nii Maardu elanikud, Muuga sadamast saabuvad kaubaveokid kui Tallinn-Narva maanteelt tulijad ohutult ja ilma ootamiseta Vana-Narva maanteele,» kommenteeris Maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Kaupo Sirk.

Foto: maanteeamet

Viadukti ehitus seiskus 2011. aastal maavaidluste tõttu, mis vältasid 2014. aasta sügiseni. Kokkulepe riigi ja erafirmast maaomaniku vahel saavutati  kohtumäärusega alles möödunud aasta novembris. Maanteeamet korraldas seejärel viadukti lõpetamiseks projekteerimis- ja ehitushanke ning poolelijäänud objektiga jätkati töid käesoleva aasta jaanuaris.

«Maanteeameti jaoks oli ehitustegevuse jätkamisel peamine, et kogu senine töö saab viimseni ära kasutatud ning see ka õnnestus,» rõhutas Sirk. Vaatamata paariaastasele seismisele olid kõik valmiskonstruktsioonid (sillatalad, ääreprussid, tugiosad) ning betoontalad säilinud heas seisukorras ja kasutuskõlblikud. 

«Kroodi eritasandiline ristmik oli nii ehitustehniliselt kui töökorralduslikult töövõtjale väljakutse,» ütles Maanteeameti poolne projektijuht Taivo Kurg. «Töövõtjal tuli sillaehituse kontekstis lühikese aja jooksul palju ära teha.  Sealjuures sai töid teostada vaid raudteeliiklusest vabadel ning Eesti Raudteega mitu nädalat varem kokku lepitud ajavahemikel,» tunnustas projektijuht Lemminkäinen Eesti AS meeskonda.

Kroodi viadukti kogupikkus on 186,9 meetrit, tee laiuseks viaduktil 10,2 meetrit. Lõunapoolses servas on viaduktil sõiduteest piirdega 3,5 m laiune kõnni- ja jalgrattatee. Töid teostas Lemminkäinen Eesti AS, omaniku järelevalvet Taalri Varahaldus. Tööde maksumuseks oli 1,24 miljonit eurot.

2011. aastal teostatud esimese ehitusetapi raames valmistati kandetalad, sambad telgedele 1-2, 8-9 ja 10 ning ka avaehitus antud vahemikes. Viadukti sambad toetuvad hõõrdevaiadele, kuna ehituspiirkonnas moodustavad geoloogilise läbilõike maapinnast 32-36 meetri ulatusest suhteliselt madala kandevõimega peenliiva ja savi kihid.

Uute sammast ehituseks telgedel 3-7 kasutati puurvaiade tehnoloogiat võrreldes varasemalt rajatud pinnast tihendavate vaiadega. Teise vaitüübi sobivuse kontrollimiseks teostati täiendavad geoloogilised uuringud ja arvutuslik analüüs. Arvutuslike tulemuste kontrollimiseks teostati proovivaiade staatiline survekatse, mille tulemused kinnitasid projektseid arvutustulemusi.

Viadukti avaehituse kandekonstruktsioon koosneb eelpingestatud raudbetoontaladest pikkusega kuni 25,5 meetrit ja talasid ühendavast monoliitsest raudbetoonist plaadist. Kroodi viadukti avaehituse rajamiseks tuli paika tõsta 78 eeltoodetud kandetala kaaluga kuni 38 tonni. Kandetalade paigaldamiseks telliti Soomest autokraana tõstevõimega kuni 500 tonni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles