Tänavu üheksa kuu jooksul pandi Tallinnas toime 550 kuritegu rohkem kui mullu samal perioodil.
Kuritegevus on pealinnas pisut kasvanud
21. oktoober 2010, 21:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda kinnitas Põhja prefektuuri prefekt Elmar Vaher Tallinna linnavolikogus esinedes. Siiski ei kasva kuritegevus ainult pealinnas, vaid Tallinna ja Harjumaa kuritegevuse statistika sarnaneb kogu Eesti omaga.
Aasta esimese kolme kuu jooksul kuritegevus Tallinnas vähenes. See on olnud viimase kolme aasta üldine trend. «Tänaseks on kuritegevus kahjuks juba kuus kuud kasvutrendis. Tallinnas kokku on kuritegevus aasta esimese üheksa kuuga kasvanud 3,9 protsenti võrreldes möödunud aasta sama perioodiga,» tõdes prefekt.
Põhiline kuriteoliik on varavastased kuriteod, mis moodustavad 73 protsenti kuritegude üldarvust. See on kasvav kuriteoliik, nii nagu isikuvastased kuriteodki. Varavastaste kuritegude osas on kasvanud varguste arv. Röövimisi ja kelmusi on aga võrreldes mullusega vähem.
Isikuvastaste kuritegudest esineb kõige sagedamini kehalist väärkohtlemist. Kusjuures viimasel ajal võib täheldada seda, et perevägivalla juhtumitest teatatakse vähem, aga samas tänavatel kakeldakse rohkem. «Asi tundub olevat selles, et kuna see, kes kasutab perekonnas vägivalda, on sageli pere ainus toitja ja seetõttu teda lihtsalt ei anta üles. See kuriteoliik on olemas, aga ta on peidus ja sellest ei teatata,» nentis prefekt.
Kehalise väärkohtlemise juhtumiste poolest on linnaosadest esikohal Lasnamäe, kus neid registreeriti üheksa kuuga 290. Järgneb kesklinn 211 ja Põhja-Tallinn 144 juhtumiga.
Pisut paranemist näitab olukord liikluses. Tänavu üheksa kuuga on Tallinnas aset leidnud 272 inimkannatanuga liiklusõnnetust (mullu 280). Neis hukkus kuus (mullu üheksa) ja sai vigastada 310 inimest (mullu 312).
Liiklusseaduse vastu eksitakse Tallinnas peamiselt lubatud sõidukiirust ületades. Kiiruseületamisi on käesoleval aastal fikseeritud 8483 ehk 1879 juhtumit rohkem kui mullu samal perioodil. Prefekti sõnul pole siin tegemist siiski liiklushuligaanide arvu suurenemise, vaid politsei tulemusliku tööga. Võrreldes mullusega tabati kõvasti rohkem ka turvavarustuse kasutamise nõuete eirajaid. Samas aga vähenes fooride ja ülekäiguradadega seotud seaduserikkumiste arv 3981-lt juhtumilt 3335 juhtumini. Ka juhiloata sõidukijuhte arv on vähenenud. Mullu üheksa kuu jooksul tabati neid 1283, tänavu vaid 781.
Loomulikult pidi prefekt vastama ka linnavolinike küsimustele Sõle tänaval politseimaja läheduses tegutsevate prostituutide teemal, mis just nagu tellitult eile avalikkuse ette jõudis. Vaheri sõnul pole sealse tankla lähistel tegutsevad lõbutüdrukud politseile uudiseks. «Väga palju on tehtud selleks, et tõendada prostitutsiooni vahendamist. Täna seal prostitutsiooni vahendamist ei toimu. Politsei on seal rakendanud suuri jõude ja ajutiselt õnnestus prostituutide tegevus lõpetada. Aga praegu me oleme selles osas jõuetud, sest politsei saab tegutseda ainult lähtuvalt seadustest,» kinnitas prefekt, viidates sellele, et Eesti seaduste järgi on keelatud vaid prostitutsiooni vahendamine.