Politoloog Agu Uudelepp teeb ettepaneku Tallinna südalinnas olevast Tammsaare pargist kujundada Eesti krooni park, kus leiaksid koha kõik meie rahatähtedel olevad suurkujud.
Uudelepp: teeme Tammsaare pargist Eesti krooni pargi
11. oktoober 2010, 10:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eurole ülemineku puhul paistab inimestel peamiselt kahju olevat kenadest rahatähtedest ning nende peal olevate eesti kultuuri suurkujude kadumisest meie igapäevaelus. Tegelikult ei pea see mälestus kaotsi minema, kuigi me neid enam kogu aeg taskus ei kanna. Selleks on väga lihtne võimalus,» rääkis Uudelepp.
Eesti oma rahatähed on meile tema sõnul kallid seetõttu, et aitavad meeles pidada, kuidas ka meie saame rahvana suur olla. «Me ei saa pidada end lääne kultuuri ja demokraatia hälliks nagu kreeklased, kunagisteks tohutu impeeriumi valitsejateks nagu roomlaste järeltulijatest itaallased või meresõitjatest britid, kelle impeeriumi kohal veel kuninganna Elizabeth II ametisse asudes päike tõepoolest kunagi ei loojunud,» rääkis Uudelepp.
«Eestlastel pole võtta ka suuri sõjasangareid nagu prantslastel või venelastel, pole olnud oma kuningriiki nagu poolakatel või leedulastel.»
Eestlaste ainus võimalus on tema arvates pöörduda kultuuri poole. Uudelepa sõnul on kahetsusväärne, et oma auväärne ausammas on Tallinnas vaid Anton Hansen-Tammsaarel. «Keresest on niru büst, mis asub nurga taga, teised on heal juhul saanud kusagil omanimelise tänava või muuseumi,» tõdes ta.
«Paradoksaalsel kombel loobki see vajakajäämine võimaluse meie rahatähtede kangelasi väärikalt meeles pidada: teeme südalinnas olevast Tammsaare pargist Eesti krooni pargi,» käis Uudelepp välja idee.
Viru hotelli poolsesse nurka annaks tema sõnul paigutada Paul Kerese kui tõeliselt rahvusvahelise haardega mehe, vana Teaduste Akadeemia maja vastu aga von Baeri ja Jakob Hurda, sest mõlema panus teaduse arengusse on Uudelepa sõnul olnud märkimisväärne ja omas vallas teedrajav.
«Kaks kultuuritegelast, Lydia Koidula ja Rudolf Tobias, on nagu loodud seismaks rahvusooperi ja draamateatri lähistel, kus nende teoseid vahel siiani mängitakse. Pargi keskel oleks aga mees, kelle kolmest märgilise väärtusega isamaalisest kõnest eesti rahva püüe isemõtlemisele ja -olemisele suuresti pihta hakkas – Carl Robert Jakobson,» pakkus ta.
Kõik kujud peaksid Uudelepa arvates olema kindlasti samas võtmes nagu Tammsaare omagi - ajatult lihtsad ning igaühele mõistetavad. «Kes ikka tahaks oma ja armast kusagilt kõrge kunsti või ülima innovaatilisuse varjust otsida. Ühest klaassambast piisab täiesti,» märkis Uudelepp.
Kujude juurde saaks tema sõnul panna ka mitmes keeles tahvlid, mis võtaks kokku iga persooni olulisuse Eesti ja eestlaste jaoks. «Meil pole isegi vaja muretseda, et kaugete aegade kangelaste kujude tegemine meie eduka e-riigi mainet pärsib, tahvlid võivad olla interaktiivsed ja nii kõrgtehnoloogilised, kui nutikus ja kukkur kannatavad.»
Selline Eesti krooni park oleks Uudelepa hinnangul kõigepealt oluline meile endile, sest aitaks meeles pidada, kes me oleme ja kust tuleme. Sama oleks see tema sõnul paslik vaatamisväärsus ka turistidele. «Nad saaksid meie kohta veidi enam teada ja nii aitaksid kujud natukenegi tasakaalustada linnasüdames pealetungivat muljet, et see on poodide ja tõtlevate inimeste paik. Kultuuri ei saa üheski linnas olla liiga palju,» selgitas Uudelepp.