Raekoja platsi söögikohtade kelnerite suust enam naljalt eesti keelt ei kuule

Nele-Mai Olup
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Argipäev Raekoja platsi kallites söögikohtades: tahate ingliskeelset või venekeelset teenindust, no problem. Keeruliseks läheb Eesti esindusväljakule eksinud eestlase riigikeeles teenindamisega. Keelevalvurid inspektsioonist ei hellita ja ütlevad, et olukord läheb aina hullemaks.

Teenindaja peab riigikeelt oskama B1 tasemel ehk olema võimeline kliendiga suhtlema oma tööd puudutavatel teemadel.

Raekoja platsi servas asuva restorani Revalia väliterrassil töötav ettekandja esitles end eile kui ainus eesti keelt kõnelev teenindaja Revalias. Tema sõnul on teenindajaid kohvikus kokku ligi 15, enamik neist venelased, nende hulgas aga ka üks lätlane. «Saan siin praktiseerida inglise ja vene keelt,» tundis Deisy olukorrast rõõmu.

Restorani Tule Estonia väliterrassil kirjus kleidis sööki serveeriv neiu väitis, et nende asutuses räägivad kõik eesti keelt. «Tööl ei saa vastata küsimustele,» põikles ta puises eesti keeles lisaküsimustest. Lisaküsimustele ei andnud vastuseid ka tema kaastöötaja, kes ei saanud küsimusest aru.

Tule Estonia ja Revalia majandusasjade juht keeldus töötajate keeleprobleeme kommenteerimast.

Konkurentrestoranis Maikrahv viis aastat töötanud krapsaka noormehe sõnul on Maikrahvis eesti keele oskajaid ja oskamatuid umbes pooleks. «Eestlased oskavad inglise, vene ja soome keelt, aga hispaania, norra või prantsuse keelt mitte. Seetõttu on meil töötajaid näiteks Norrast ja Nigeeriast,» rääkis staažikas meesteenindaja.

Restoranis Vana Toomas jooke serveeriva Harry sõnul ei kõnele eesti keelt abiteenindajad ja inimesed, kes kutsuvad rahvast restorani. «Nad kannavad punast särki, nimetame neid sisseviskajateks.»

«See on tark valik, et «sisseviskajad» on mitmest rahvusest,» räägib selle ameti esindaja Sunday ja viitab eemal punases särgis naeratavale ameeriklasele. «Nii on välismaiste klientidega lihtsam sidet luua,» ütles ta.

Maikrahvi töötaja sõnul on umbes 95 protsenti klientidest võõrkeelsed. «Kõhu saab täis ligi 20 euro eest, hinnad on niivõrd kallid, et eestlased lihtsalt ei tule siia sööma,» ütles Maikrahvi väliterrassile kliente püüdev valges vanamoodsas tööpluusis noormees. «Välismaalasi tahetakse siia tööle eelkõige püsivalt,» lisas ta.

«Tulin esialgu vaid suveks, kuid tööandja ei taha, et ma ära läheksin. Kooli kõrvalt jääb mul palju aega üle, õpin magistriastmes keskkonnakaitset,» rääkis Nigeeriast pärit töötaja, kelle nimesildilt leiab Inglismaa ja Prantsusmaa kõrvalt ka Eesti lipu, mis tähendab, et «sisseviskaja» valdab ka eesti keelt. Küsimustele eelistas vestluspartner vastata siiski inglise keeles.

Kuigi keeleinspektsiooni järelevalvejuhi-peainspektori Leho Klaseri sõnul Raekoja platsilt sel aastal kaebusi ei ole tulnud ja möödunud aastal laekus vaid üks kaebus, on keeleinspektsioon teenindajate keeleoskamatusega kursis.

«Keeleoskuse probleem on mujal ka, mitte ainult Raekoja platsil. Igal pool, ka kauplustes,» selgitab Klaser probleemi ulatust. «Raekoja plats on vaid üks tolmukübe selle hulgas,» ütles Klaser.

«Üldine seis on selline, et võõrast rahvast tuleb nii palju sisse, et me lihtsalt kaome nende hulka ära. Saab küll midagi ette võtta, aga me lihtsalt ei jõua. Me ei saa asutusi ka kinni panna. See on väga suur probleem, mis jääb püsima ja tegelikkuses läheb aina hullemaks,» tõdes Klaser.

Lahenduse leidmise teeb Klaseri sõnul keeruliseks suur kaadrivoolavus asutustes. «Esitame klienditeenindajale keeleoskusnõuded, teeme omanikule vastavad ettekirjutused ja kui läheme kontrollima, siis seda inimest, kellele nõuded esitasime, ei ole enam tööl. Tema asemele on võetud juba mõni teine inimene,» selgitas keeleinspektsiooni järelevalvejuht-peainspektor. «Mina sellele probleemile lahendust ei näe. Me kontrollime, aga ega sellepärast midagi ei muutu,» lisas ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna asejuhataja Riina Koolmeisteri hinnangul on see ebanormaalne, et Eestis eestikeelset teenindust ei saa.

«Keeleseaduse järgi kannab keeleoskuse eest vastutust tööandja. Kui tööandja on oma töötajatega rahul ja keegi ei kaeba, siis polegi midagi teha,» tõdes Koolmeister, kelle sõnul peaks vähemalt üks eesti keelt kõnelev inimene asutuses ikka olema. «Narvas näiteks on levinud lahendus igas asutuses töötav valve-eestlane, kes tagab eestikeelse teeninduse, kuid Tallinnas ilmselt ei suuda selline lahendus kogu vajadust katta,» ütles ta.

Postimehe ringkäik Vanalinnas näitas, et pilt ei ole siiski nii hull, kui esimese hooga tundub. «Pakume eesti toite ja räägime kõik eesti keelt,» ütles linalakk põllega neiu restorani Liisu juures laudadelt tühje klaase kokku korjates. «Kõik räägivad,» kinnitas ka iiri pubis töötav vene rahvusest teenindaja puhtas eesti keeles.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles