Kristiine linnaosas Kotkapoja tänaval asuv krunt, kus praegu usinasti turuputkasid kokku klopsitakse, on sihtotstarbelt sotsiaalmaa, mida ei tohi kasutada kasumi teenimiseks.
Kristiine turg kerkib platsile, kus ei tohi kaubelda
6. oktoober 2010, 17:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiine linnaosavalitsus on küll esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks, eesmärgiga muuta maa sihtotstarve sotsiaalmaast ärimaaks, kuid taotlus esitati alles 28. septembril ehk kaks päeva enne seda, kui algas turukioskite ehitamine.
Rajatav turg peaks tegevust alustama juba järgmisel kuul. Selleks ajaks ei jõuta ka parima tahtmise juures maa sihtotstarvet muuta. Küsimusele, kuidas on võimalik sotsiaalmaal kaubelda, ei taha vastata ükski linnaametnik.
2008. aastal jõustunud valitsuse määrus sätestab, et sotsiaalmaa on maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks.
Kotkapoja 2b krunt on sihtotstarbelt üldkasutatav maa, mille kohta määrus ütleb järgmist: «Üldkasutatav maa on avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa, kalmistu maa.»
Abilinnapea Taavi Aas libises maa sihtotstarvet puudutavast küsimusest sujuvalt üle, kuid teatas selle eest, et seni, kuni kehtestatakse vastav detailplaneering, on turg ajutine.
«Kui detailplaneering jääb mingil põhjusel kehtestamata, siis turg likvideeritakse (kioskid teisaldatakse ning taastatakse muruplats). Detailplaneeringu algatamise taotlus on esitatud ning seda menetleb linnaplaneerimise amet,» kinnitas abilinnapea.
Ta lisas, et toimiva turu olemasolu korral on ka turu vastastel oluliselt lihtsam argumenteeritud vastuväiteid ja proteste esitada. «Siis saab diskuteerida juba konkreetsete olemasolevate küsimuste ja probleemide üle, mitte hüpoteetiliste väidete üle,» lausus Aas.
Tema andmetel on rajatava turu vastu protesti avaldanud vaid kolm linnaosa elanikku. Samuti esitas turu rajamise asjaolude kohta arupärimise IRLi fraktsiooni kuuluv linnavolinik Anna-Greta Tsahkna.