Tallinna abilinnapea ning linna eurole ülemineku ettevalmistamise komisjoni esimees Taavi Aas selgitas, et kui vaadata ümberringi, kuidas enne euro tulekut igal pool hindasid ümber arvutatakse, siis ei ole Tallinnal mõtet ausa hinnastamise kokkuleppega ühineda.
Aasa sõnul rehkendab Tallinna linn kõik hinnad ümber nii, nagu euro kasutusele võtmise seadus ette näeb.
«Me (Tallinn – toim.) oleme kogu aeg öelnud, et oma hinnad kehtestame lähtuvalt ettepanekust, et hinnad euro tulekuga ei tõuseks,» rõhutas Aas. «Me ei arva, et selleks peab veel mingeid eraldi kokkuleppeid sõlmima.»
Abilinnapea lisas, et hindade mittetõstmise kokkulepe tänasel päeval enam ei toimi, kui ümberringi toimuvat jälgida.
Samas on Tallinn seoses eurole üleminekuga teinud mitu küsitavat otsust. Näiteks on mitmete huviringide tasud ülespoole ümardatud. Tänasel istungil kinnitas aga linnavalitsus määruse, millega haridusameti ettepanekul muudetakse Tallinna linna stipendiumifondi suurus seoses eurole üleminekuga 160 000 kroonilt 10 000 eurole. See tähendab fondi suurus vähendamist 3534 krooni võrra.
Sama määruse järgi kahaneb ühe stipendiumi suurus seniselt 20 000 kroonilt 1000 eurole ehk 15 646,6 kroonile.
Aasa sõnul tehti niisugused muutused tõenäoliselt seetõttu, et summad oleksid ümmargused ning ei oleks vaja tegelda mingite komakohtadega.
«Mõnedes kohtades on tõesti mõistlik kasutada ümmargusi summasid, igal pool ei saa minna sentideni välja,» ütles Aas. «Põhireegel on selline – kus sooritatakse enamuses kaardimakseid või ülekandeid, seal saab kasutada täpset ümberarvestust. Kui aga on tegemist peamiselt sularahaga, siis on mõistlik, et numbrid oleksid võimalikult ümmargused.»
Abilinnapea sõnul läheb Tallinnal eurole ülemineku ettevalmistus plaanipäraselt, isegi paremini kui kogu riigis. Ta tõi näite, et Tallinn juba arvutab oma äriühingute aktsiakapitali eurodeks ümber ja muudab põhikirju, aga riik ei pidavat sellega veel tegelema.
Ühe valusa kohana nimetas Aas seda, kuidas hakatakse eurodeks vahetama paljude liikumisvõimetute vanurite kodus olevaid kroone, mida mõnel juhul võib olla päris palju. Põhimõtteliselt võiksid selles osas abiks olla sotsiaaltöötajad, kuid see kätkeb endas kindlasti teatud riske, kuna sotsiaaltöötaja ei ole inkassaator. Tallinn on selles küsimuses ka valitsuse poole pöördunud. Siiani ei ole vettpidavat lahendust leitud.
«Oleme juba vanu inimesi teavitanud, et nad ei teeks suvalisele inimesele ust lahti, kui ta ütleb, et on rahavahetaja,» rõhutas Aas. «Selline oht on täiesti olemas, et tekivad libarahavahetajad.»