Päästjad vabastasid Tallinna kesklinnas hätta sattunud varesepoja

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Teisipäeva pärastlõunal käisid päästjad Tallinna kesklinnas Maakri tänaval puu otsast alla toomas jalgapidi pesa külge kinni jäänud varesepoega.

Häirekeskusse helistas naisterahvas, kelle aknast avaneb suurepärane vaade tänavaäärse puu otsas kolmanda korruse kõrgusel asuvale varesepesale. «Varestel on siin igal aastal pesa ja me alati jälgime neid ja elame poegade kasvamisele kaasa. Eelmisel aastal kasvas neil kaks poega suureks. Sel aastal on ka kaks poega, kellest üks täna hätta sattus,» rääkis naine.

Esialgu saabus varest päästma redeliga päästeauto, kuid pärast sündmuskoha ülevaatamist kutsuti välja korvtõstukiga masin, millega oli kitsal ühesuunalisel tänaval lihtsam toimetada.

Kaks päästjat tõusid tõstukikorvis üles pesa juurde, harutasid varese jala okstest lahti ning pistsid linnu kaasas olnud pappkasti.

Seejärel pisteti kast autosse ja viidi teadmata suunas minema. Vana varest ega teist varesepoega sel ajal läheduses näha ei olnud.

Põhja päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirsi sõnul kuulub hätta sattunud loomade ja lindude aitamine päästjate töö hulka, kuid kõige tähtsam on siiski inimeste elu ja tervise eest hoolitsemine. «Kui sellise linnupäästmisaktsiooni ajal peaks kusagil mujal juhtuma midagi sellist, et inimeste elud sattuvad ohtu, siis kas reageerib sündmuskohale lähim komando või jäetakse tõesti varese päästmine pooleli ja minnakse inimesi päästma,» ütles Hirs.

Kui vares oli tõepoolest kinni jäänud, nii et ta omal jõul enam vabaks ei saanud, siis oli väljakutse igati õigustatud. Kui loom või lind ei saa kuskilt iseseisvalt välja, siis on tõepoolest päästjate abi vaja. Kui näiteks lind on kas okste või mingi tehiskonstruktsiooni vahel kinni või on koer kanalisatsioonikaevu kukkunud või on kass radiaatori taha pugenud ja sinna kinni jäänud,» loetles pressiesindaja.

Teine lugu on tema sõnul siis, kui kass on lihtsalt puu otsas ja ei taha või ei julge sealt alla tulla. Siis võib päästetööde juht võtta vastu otsuse, et sellisele väljakutsele ei sõideta. Sest kass ei ole seal otseselt kinni, vaid saaks ka ise alla. «Aga kui kass on tõesti juba viis päeva puu otsas olnud ja tal on suur vedelikukaotus ja muud hädad, siis ta justkui on nii hädas, et teada peaks päästma,» lisas Hirs.

«Eks ma olen ka ise pidanud mõne helistaja käest küsima, et kas te olete kunagi puu otsas kassi luukeret näinud. Üldjuhul tulevad kõik kassid varem või hiljem ise puu otsast alla. Aga kui mõelda, miks see kass seal puu otsas on, siis ikka sellepärast, et ta ei julge sealt alla tulla. Ja alla tulla ei julge ta sellepärast, et ta on juba niikuinii stressis, ja sellele lisaks käib inimene iga tunni aja tagant puu all talle «Kiss-kiss» tegemas. Ja kui ta teeb seda ka öösel taskulambiga puud valgustades, siis sellega ta ajab vaese looma veel rohkem närvi,» rääkis Hirs ning soovitas puu otsas istuvale kassile rahunemiseks ja alla tulemiseks veidi aega anda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles