Palgamõrvari poolt Tallinnas tapetud ärimees Pjotr Tamuljonokil oli pooleli kohtuvaidlus ärikaaslastega, kellelt mees üritas võõrandada tuntud odekolonni Troinoi maaletoomise õigust.
Nõmmel tapetud ärimees üritas üle võtta odekolonniäri
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
6. oktoober 2010, 00:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tamuljonok (39) tapeti pühapäeval oma kodumaja ees vaid viis päeva enne seda, kui ta pidi Tallinna ringkonnakohtust saama odekolonniäri puudutava otsuse.
14 aastat odekolonniäris tegev olnud Tamuljonokile kuulus Troinoi ja teiste odekolonnide maaletoomisega tegelevast OÜst Acerra veidi alla poole ehk 40 protsenti. Ülejäänud osa kuulub äriregistri info järgi lõunamaa verd naisterahvale.
Majandusaruannete järgi on Acerra keskmise suurusega ettevõte, mille aastakäive ei ületanud üheksat miljonit krooni ja parim raamatupidamisliku kasumi aasta oli kaks aastat tagasi, kui ettevõte raporteeris maksuametile kasumiks 1,6 miljonit krooni.
Tulus äri
Ometi oli peamiselt asotsiaalide hulgas populaarsete odavate odekolonnide äri ilmselt sedavõrd tulus, et Tamuljonok soovis ettevõtte nimel olevad kaubamärgid võõrandada täielikult talle kuuluva transpordifirma Infopriss alla ja võtta odekolonniäris nii otsad vaid enda kätte.
Et Tamuljonoki kompanjonid sellega sugugi nõus polnud, oligi neil pooleli kohtuvaidlus, mille kohta kohus reedel otsuse langetab.
OÜ Acerra juhatusse ainuisikuliselt kuuluv Veiko Väli jäi Postimehele eile kommentaarideks tabamatuks. Kosmeetikafirma telefonile vastanud neidude väitel oli mehe mobiiltelefon terve päeva välja lülitatud.
Väidetavalt on just odekolonniäris tekkinud vaidlus tapja jälgi ajava kriminaalpolitsei üks juhtniite võimaliku palgamõrva avastamisel.
See, et tegemist on palgamõrvaga, oli uurijatele selge juba siis, kui korraliku pereisana tuntud Tamuljonoki tapja mõrvarelva pärast ohvrile kuuli pähe tulistamist kuriteokohale maha jättis ja põgenes.
Nimelt on selline käekiri omane palgamõrvadele – relva kuriteokohale mahajätmine on oluline toiming seetõttu, et uurijail kaoks nii kas või aastaid hiljem võimalus selle relva leidmise abil tapjani jõuda. Seda, mis marki relvaga on tegemist ja kust see täpselt leiti, uurimise huvides ei avalikustata.
Paadunud liiklushuligaan
Mingeid kriminaalseid seoseid kuritegeliku maailmaga Tamuljonokil uurimise andmeil pole. Kuigi klassikalises mõttes puhta taustaga, oli keskharidusega ettevõtjal siiski oma varjupool. Nimelt oli Tamuljonok klassikaline liiklushuligaan, keda on väärteokorras karistatud erinevate rikkumiste eest üle kümne korra.
Kahel korral ka kriminaalkorras karistatud mehe suurim pahe oli purjuspäi autojuhtimine, mille eest ta viimati Harju maakohtus tänavu veebruaris süüdi mõisteti. Kohus mõistis talle tingimisi kahe kuu pikkuse vangistuse koos juhtimisõiguse kaotamisega sama pikaks ajaks.
See karistus mõisteti Eesti kodakondsusega ärimehele selle eest, et ta jäi mullu 2. detsembril politseile oma BMW 520 roolis kodumaja ees purjuspäi vahele. Ümmarguselt kümme kuud hiljem varitses teda sama kortermaja ees palgamõrvar.
Tamuljonok tapeti püstolilasuga pähe õhtul kella seitsme paiku oma kodumaja ees, kui ta oli parajasti koju saabunud. Tapatööst teatas politseile ja kiirabile tema naine, kes leidis mehe auto kõrvalt vereloigust lamamas.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Maria-Elisa Tuulik teatas, et uurijad kuulavad seoses mõrvajuhtumiga üle tunnistajaid, kuid kahtlusaluseid esialgu veel pole.