Vello Mäss: tegemist võis olla mündrike laevadega

Jonatan Karjus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti Meremuuseumi merearheoloogia teaduri Vello Mässi sõnul võis kaevetööde käigus leitud laevavrakkide näol olla tegu transpordilaevadega, millega veeti kaupa mandri ja suurte kaubalaevade vahel. Märksa huvitavam on aga see, kuidas laevad oma tänasesse asukohta sattusid.

«Tegemist on kindlasti kaubalaevadega. Mis otstarbelised nad olid, seda on raske veel tuvastada. Võib arvata, et tegemist oli mündrike laevadega,» sõnas Mäss. «Mündrikud olid ametimehed, kes käisid oma väiksemate laevadega suuremate laevade juures, nende abil käis laadimine ja lossimine. Sellised laevad olid kohalikku päritolu. Seda võib oletada laeva põhjal, mis on praegu lahti kaevatud.»

«Laeva osas, mille juures kaevetööd veel käivad, on väga raske öelda, millega täpselt võib tegu olla. Praegu on sealt välja tulnud täiesti kaootiline laevamaterjal, kuid laev paistab olema oluliselt suurem,» ütles Mäss.

Vello Mäss
Vello Mäss Foto: Küllike Rooväli

Huvitavad pole mitte ainult laevavrakid, vaid ka leiu asukoht. «Juba see koht on huvipakkuv, et kuidas need laevad siia on sattunud. Seda, kas nad on siia tulnud laeva huku tulemusena või toodud lammutamiseks, on veel vara öelda. Tõenäolisem on isegi see, et tegemist on vanade laevadega, mis on käigust maha võetud. Sealt on ära võetud metall, taglased ja mastid. Need on kõik kindlasti läinud taaskasutusse,» selgitas Mäss.

«Laevad on sügaval maa sees ja kaugel veepiirist. Kõik see vajab lahtimõtestamist ja esimese pilguga on küsimusi rohkem kui vastuseid,» lisas Mäss.

Mässi sõnul oli traditsiooniline komme, et kui torm tõi laeva kaldale ja oli näha, et sellest enam asja ei saa, siis rannaelanikud lammutasid selle. Võeti küljest kõik, millele võis leida rakendust teiste laevade juures.

Kuigi esialgsete plaanide kohaselt asetatakse laevavrakid merevette, siis Mässi meelest oleks üks selline ekspositsioon merelinnale kulda väärt. «Paraku on sellise ekspositsiooni tegemine jõukohane mõnele rikkamale riigile, vaevalt, et Eestil selliseid võimalusi

Kadriorus Tivoli elamurajooni ehitustöödel leiti laevavrakkide jäänused, mis pärinevad tõenäoliselt 14.-17. sajandist. Samasuguseid leide ja väljakaevamisi varem Eestis ette ei ole tulnud.

Kultuuriväärtusega leiust teavitasid Muinsuskaitseametit arendaja Metro Capital ja peatöövõtja Nordecon, kes pakuvad igakülgset abi vrakkide nõuetekohaste uuringute läbiviimiseks. Sel nädal alustati Muinsuskaitseameti eestvedamisel objektil arheoloogiliste uuringutega, mille eesmärk on vrakid välja kaevata ja dokumenteerida ning võimalikult kompaktselt senisele sarnases keskkonnas säilitada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles