Politsei on nädala jooksul koolilõpupidude kontrollimisel tuvastanud mitmeid alkoholijoobes alaealisi. Kümme koolilast peeti kinni läinud nädalal ühes Harjumaa alevis, kus haridusasutuse töötaja juures peetud koolilõpupeol tuvastasid korrakaitsjad tugeva, üle kahepromillise joobe kahel 16-aastasel tüdrukul ja ühel 17-aastasel noormehel.
Politseinikud andsid lastevanematele üle veel seitse alkoholi tarvitanud alla 18-aastast pidulist. Põhja prefektuuri noorsoopolitseinik Liisa Kangurit pani imestama peokoha perenaise suhtumine. «Haridusasutuse töötaja, kelle juures noored vabalt alkoholi pruukisid ei näinud selles suurt probleemi ning kinnitas, et sellised olengud on tema juures iga-aastased. Teisisõnu on laste harimise ja kasvatamise taustaga inimene regulaarselt vaadanud pealt noorte purjutamist ning sekkumise asemel neid pigem julgustanud. Ma ei mõista sellist suhtumist inimeselt, kes peaks olema noortele eeskujuks, väärtuste edasiandja rollis. Kuigi loodan, et selline hoiak ei ole laialt levinud, oleme paraku täiskasvanute ükskõikset ja toetavat suhtumist pidanud tunnistama lähiajal veelgi. Näiteks reedel müüs üks ööklubi töötaja ühele alaealisele neiule alkoholi ning teisele noorele andis vägijooki taas üks täiskasvanu,» rääkis Kangur.
Noorsoopolitseiniku sõnul on aga just täiskasvanute selgitus ja eeskuju vajalik selleks, et noori alkoholist ja tubakast eemale hoida. «Levinud väljend, et me ju kõik noortena pidutsesime, ei peaks tegelikult olema normiks kujunev põhjendus sellele, et õigustada seaduserikkumist või soodustada noore tervise ja turvalisuse ohtu seadmist. Toreda ajaveetmise juurde ei pea kuuluma alkohol. Selle mõju all olev inimene satub kergemini sekeldustesse. Hõlpsamini tekkivad erimeelsused ja konfliktid võivad kulmineeruda vägivallaga. Purjus noor võib langeda kuriteoohvriks, saada ise mingi süüteoga hakkama, mis tahes- tahtmata jätab oma jälje ning toob kaasa tõsised tagajärjed, või lõpetada õhtu hoopis haiglas,» ütles noorsoopolitseinik.
«Alkoholi tarbimisega kaasas käivatest ohtudest rääkimine on kindlasti vajalik ning suure tõenäosusega aitab taoline selgitustöö säästa noori võimalikest pahandusest. Niisamuti nagu iga lapsevanema kohus on kaitsta ja kanda hoolt enda alaealise lapse eest, peaksid sellist suhtumist üles näitama ka kõik teised täisealised. See tähendab muu hulgas ka seda, et ei loodaks soodsaid tingimusi alkoholi kättesaamiseks noortele ega julgustataks neid vägijooki proovima,» toonitas Kangur.
Selle aasta viie kuuga on politsei tuvastanud alkoholi tarvitanud alaealisi 1400 korral. Suurem osa rikkujatest on olnud 15-17-aastased, kuid võrdluses eelmiste aastaga on hakanud kasvama ka juba nooremate kui 15-aastaste purjutajate osakaal.
60 protsenti alla 18-aastastest alkoholi pruukinud noortest on noormehed, kõige noorem oli kümneaastane poiss. Tänavu viie kuuga on 21 joobes alaealist vajanud meedikute abi, noorim haiglaravi vajanud laps oli 13-aastane tüdruk.