Pühapäeval kella 19 ajal teatas Tallinna lahel seilanud purjelaeva Kajsamoori meeskond PPA merevalvekeskusele Tallinna lahel ümberläinud jahist, millest kukkus vette ja vajas abi neli inimest.
Tallinna lahel uppus jaht, neli inimest vajas abi
1. juuni 2015, 19:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähedal olnud Kajsamoori meeskond, kellega liitus ka reisilaeva Vesta meeskond, aitasid ümber läinud jahi seltskonna turvaliselt veest välja ning ükski päästetutest arstiabi ei vajanud, kinnitati Põhja prefektuurist Postimehele.
Kui PPA merepäästeüksused sündmuspaika jõudsid, oli jahi ahter veel meetrijagu üle merepinna, kuid jaht oli liiga raske, et teda kohapeal olnud alustega pukseerida. Jaht vajus vee alla mõned minutid enne kella 20.
Mis põhjustel jaht ümber läks, ei ole politsei kinnitusel veel täpselt teada.
Lisaks jahiseltskonnale vajas nädalavahetusel abi ka üks väsinud purjelaudur. Laupäeval veidi enne kolme pärastlõunal teavitasid vabatahtlikud merepäästjad merevalvekeskust, et Tallinna lahel Pirita sadama ja Vanasadama vahelisel alal on hädas surfar.
Samas piirkonnas patrullinud Tallinna kordoni kaater Merelõvi võttis mehe, purje ja laua peale ning viis turvaliselt Piritale.
«Merele minnes tasub lähedastele enda plaanidest teatada, võtta kaasa töökorras telefon ning kõik hädaolukorras vajaminevad vahendid,» ütles PPA merevalvekeskuse vanem Ivar Treffner.
«Kindlasti ei tohiks merele minna päästevestita, mis peab seljas olema,» toonitas ta, lisades, et päästevesti mitte kandmist ei saa põhjendada hea ujumisoskusega, sest isegi parim ujuja ei suuda end tugevas lainetuses ja külmas vees piisavalt kaua vee peal hoida. Lisaks on tänapäevased päästevestid mugavad ega sega toimetamist.
Kaasas olevat telefoni tuleks Treffneri sõnul töökindluse tagamiseks hoida veekindlas kotis ja enda läheduses. Nii on häda korral telefon abi kutsumiseks kohe olemas. Ent see soovitus kehtib siiski väiksemate veekogude puhul.
«Merele minnes on mõistlik kasutada mereside raadiojaama. Lisaks võiks ühes võtta signaaltule ja suitsusignaali,» märkis Treffner.
Samuti rõhutas ta, et merel seilates tuleb loomulikult olla kaine. «Pahatihti minnakse merele just lõbusõitu tegema ning siis tarbitakse ka alkoholi. Alkoholi mõjul võidakse olusid valesti hinnata ja võib juhtuda, et paadil ei jätku enam tagasisõiduks kütust,» nentis ta.
Väga oluline on tema sõnul ka oma asukoha jälgimine. Kui navigeerimisvahendid puuduvad ja laevnikul pole täpset teavet oma asukohast, tuleks hädaabinumbril 112 helistades kirjeldada teekonda või kaldalt paistvaid objekte, soovitas Treffner. Selle info abil oskavad päästjad paika panna esialgse oletatava asukoha ning otsingutele asuda.
Möödunud aastal oli Search-And-Rescue ehk päästejuhtumeid kokku 257. Siia alla kuuluvad ka need juhtumid, kus keegi lasi välja punase raketi ning käidi abivajajaid otsimas, aga midagi ei ilmnenud.
«Paneme siinkohal kõigile südamele, et lihtsalt nalja pärast ja ilma põhjuseta punaseid signaalrakette lasta ei tohi,» lisas PPA merevalvekeskuse vanem.