Tagasi mobiilivaatesse
Teeme koos parema Tallinna
Saada vihjeSaada pilt
Värskendamiseks tõmba
:
Avaldatud:

Aivar Sõerd: omavalitsuse võimekus ja võimetus

A +A -Print

Kehva majandamise korral jäävad jänni ka hea sissetulekuga omavalitsused ning toidavad üksnes kinnisvaraäri, kirjutab Aivar Sõerd (Reformierakond).

Viimsi vald on üks omavalitsusüksustest, kelle laenuvõime on juba aastaid tagasi ammendunud. Laenukoormus ületab kaks ja pool korda seaduses lubatu. Piltlikult öeldes tähendab see, et kui oleks teoreetiline võimalus, kui kõik kohustused tuleks täita kohe, kuluksid selleks rohkem kui pooleteise aasta eelarve tulud.

Jooksvate kohustuste täitmisega vallal siiski probleeme ei ole ja tulubaas on jätkuvalt stabiilne. Tänavune eelarve on koostatud konservatiivselt, tulusid laekub rohkem kui planeeritud, samal ajal kui näiteks võrdluseks Tallinna linnal ei pruugi tänavu mõnede tululiikide kehva laekumise tõttu eelarvetulud täismahus laekuda.

Siiski pole Viimsi ülemäärase laenukoormuse puhul tegemist ainult formaalse seadusrikkumisega, vaid ka sisulise probleemiga riskide võtmisel. Tulevikus avanev võimalus ja võimekus investeeringuteks on juba ette ära kulutatud.

Valla rahalises seisus halvema ärahoidmiseks alustas viimaste kohalike omavalitsuste valimiste järgselt moodustunud koalitsioon valla rahaasjade juhtimist neljaks aastaks koostatud finantsplaani alusel ja koostas kava laenude järkjärguliseks refinantseerimiseks. Laenukoormuse vähendamist alustati juba tänavu.

Omavalitsuste võrdluses tuleb esile, et kõige kõrgema laenukoormusega on just Harjumaa omavalitsused, millel on keskmisest suurem sissetulek, rohkem lapsi ja mille elanike arv kasvab.

Kui Harjumaa omavalitsuste keskmine laenukoormus oli aasta tagasi 62 protsenti ja laenukoormus kasvab, siis näiteks Valgamaa omavalitsustel oli laenukoormus keskmiselt 14 protsenti ja laenukoormus kahaneb. 2009. aastal oli Eestis 15 valda, kelle laenukoormus oli null, ja kümneid omavalitsusüksusi peaaegu olematu laenukoormusega.

Omavalitsuse kohustuste mahtu mõjutab ka nende võimekus taotleda raha Euroopa Liidu toetusfondidest, kuivõrd projektide omaosaluse finantseerimine nõuab samuti uute kohustuste võtmist.

Sellel sügisel alustas Eesti ühes suuremas koolis, Viimsi keskkoolis, kooliteed üle 200 õpilase. 1. klasse tuli üheksa ja üle 1300 õpilasega kooli aktusesaali mahtusid esimesel koolipäeval vaid 1. klassi läinud ja abituriendid.

Kooliminejate arv kasvab vallas järgmistel aastatel ligi 300 õpilase võrra igal aastal ja juba 2012. aasta sügisest on vallale vaja lisaks olemasolevale kolmele koolile juba järgmist koolihoonet.

Viimati ehitatud ja eelmisel aastal käikuantud algkool-lasteaed 120 lasteaialapsele ja 370 algkooliõpilasele tuli ehitada üürikonkursi korras. Sest nagu eespool öeldud, «Eesti rikkam vald» juba ammu enam laenu võtta ei saa. Ehitus ei olnud odav, selle maksumuseks tuli ehitusbuumi ajal koos kinnistu hinnaga 189 miljonit krooni.

Sõlmiti rendileping ja sellest tulenevalt tuli vallal omanikule tasuda lepingu kehtivuse kestel uskumatuna tunduv summa – 753 miljonit krooni. Sellise raha eest – liialdamata – saaks praegu ehitada neli samasugust kooli.

Tänavu õnnestus rendileping lõpetada ning kool laenuraha ja omafinantseeringu toel välja osta, mis vähendas selle kooliga seotud kohustusi tuntavalt. Sarnaseid ülemäära kalleid ja refinantseerimist vajavaid rendilepinguid on Viimsi vallal veel.

Rendikohustuse refinantseerimiseks loa andnud rahandusministeeriumi tingimuseks oli, et vald täidab rangelt volikogu kinnitatud finantsplaani. See tähendab, et vald jõuab 2014. aastaks võlakohustuste mahu osas allapoole 60 protsendi piiri võrreldes jooksva aasta tuludega.

Praegu on see mitu korda suurem, mis tähendab, et lähiaastatel pole ette nähtud ei investeeringuid ega uusi laene ja et eelarves tuleb igal aastal ette näha summasid laenude ennetähtaegseks tagasimaksmiseks. Seega on lähituleviku kooliprobleemi lahendamiseks just nagu suletud ring. Müügimaksule ei ole soodsa ettevõtluskeskkonna eest seisev Viimsi mõelnud.

Kehtiv kord lubab teatud tingimustel omavalitsustel teha kasutusrendi lepinguid, kus rendimaksed ei lähe laenukoormuse arvestusse. Seda võimalust on ka juba kasutatud paari uue lastaia ehituse alustamiseks.

Mõtiskletakse sarnastel kasutusrendi tingimustel ka uute koolimajade ehitamisest. Arvestamata jääb aga tõsiasi, et rendilepingute vorm on kõige kallim viis kooli- ja lasteaiakohtade juurdeloomiseks. Ka levib mõtteviis, et finantsplaan tehti rohkem rahandusministeeriumi tungival nõudmisel, kuigi sisuliselt on sellest kasusaaja Viimsi vald ise.

Renditingimustel ehitamine, kus ehitaja võtab laenu, ehitab koolimaja valmis, lisab oma marginaalid ja tootlused ja vald asub rentnikuks, on aga rahalises mõttes ebaefektiivne ja haridusvaldkonna probleemide lahendamiseks kõige kulukam tee ega aita kuidagi kaasa Viimsi valla suure laenukoormuse vähenemisele.

Ainus lahendus on ebapopulaarne, aga samas toimiv ja keskvalitsuse poolt juba läbikäidud tee. See tähendab, et headel aegadel tuleb teha ülejäägiga eelarve ja koguda reserve ning kitsastel aegadel kärpida eelarve kulusid.

Viimsi vallal ei ole majanduskasvu perioodil märkimisväärseid reserve kogutud. See tähendab, et reservide kogumisega tuleb alustada nüüd, ja kitsastel aegadel on see kindlasti keeruline ülesanne ka stabiilse ja kasvava tulubaasiga vallale.

Kohalikud omavalitsused on avaliku sektori osa ja nende eelarved on osa valitsussektori eelarvest. Üks erakond, kes propageerib eelarvetasakaalu sissekirjutamist põhiseadusesse, on Viimsi koalitsiooni juhtiverakond praegu ja oli ka enne viimaseid kohalikke valimisi.

Tasakaalu põhimõtet on kirjeldatud selliselt, et headel aegadel ei võimaldata ülemäära kulutada, halbadel aegadel aga võetakse kogutud reservid kasutusele.

Nagu riik, nii peab ka omavalitsus käituma põhimõttel, et olukorras, kus tänu maksude paremale laekumisele tekib erakorralisi või ülelaekuvaid tulusid, ei võeta neid jooksvate kulude katteks kasutusse, vaid jäetakse reservi.

Tulumaksu laekumine Viimsi vallas on tänavu ületanud ootusi ja aasta lõpuks kujunev tulude ja kulude vahe peaks tulema märgatavalt suurem, kui finantsplaanis ette nähtud.

Kui selle aasta kaheksa kuuga laekus Eestis keskmiselt ühele omavalitsusele tulumaksu 21 protsenti vähem kui 2008. aastal, siis Viimsi vallas on vähenemine 11 protsenti. Peamise tuluallika, üksikisiku tulumaksu laekumine jõuab Viimsis järgmisel aastal 2008. aasta ehk majanduslanguse eelsele tasemele ja prognoosi kohaselt jätkab kasvamist.

Lähiaastate kooliprobleemi lahendamiseks ei ole vaja 200 miljonit krooni maksvat ehitust. Viiesaja õpilaskohaga koolimaja ehitusmaksumus oleks praegusel ajal umbes 70–80 miljonit krooni.

Koos laenuintressidega kujuneks maksumuseks üle 120 miljoni krooni, arvestades 20-aastase laenuperioodiga. Omaosaluse võrra oleks summa veelgi väiksem. Sama ehitusmaksumusega koolimaja rendikulu oleks aga üle 240 miljoni krooni ehk kaks korda suurem.

Omafinantseeringuks vajaliku summa kokkusaamine ja uue laenu taotlemine oleks võimalik juba paari aasta pärast. Seda juhul, kui finantsplaani täita ennaktempos tänu planeeritust paremini laekuvatele tuludele ja koosmõjus soodsamate tingimustega, mis tulenevad äsja riigikogus vastu võetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest.

Viimsile on see uus olukord, kus keskmisest võimekamad omavalitsused saavad õiguse suurendada laenukoormust kuni 100 protsendini, mis omakorda teeb Viimsi puhul võimalikuks allapoole lubatud piiri jõuda juba 2012. aasta lõpuks.

See aga tähendaks tavapärasest kulusid suurendavast aastalõpu lisaeelarvest loobumist, teiseks valitsemiskulude järsemat kärbet järgmise aasta valla eelarves ja paraku ka mõnede valimislubaduste edasilükkamist.

Seadusemuudatus parandas oluliselt valla positsiooni ja kui vald omalt poolt panustaks ja pingutaks, siis muutuvad oluliselt lihtsamaks ja odavamaks kooli ja ka muude vajalike investeeringute valikud tulevikus.

Nii nagu riigil tervikuna, on ka omavalitsustel raha hulk piiratud. Kehv lugu on aga siis, kui seegi vähene raha läheb põhjendamatult kinnisvaraarendajatele.

Autor on Viimsi vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees ning endine rahandusminister.

Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Üritused Tallinnas
Päeva nael
Viimased uudised
Üritused Tallinnas
Tallinna kinodes
3. august
P
Söögikohad
Uusi sündmusi
Loe ja vaata
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
Uudised
Liiklus
Vaba aeg
Trenn
Söögikoht
Shopping
Galeriid
POSTIMEES.ee