Sotsiaalministeeriumist kadus lühikeste vahedega kolm sülearvutit, viimane neist möödunud nädalal. Varguses kahtlustatakse asutuses hooldustöid teostava ettevõtte töötajat.
Hooldustöötajat kahtlustatakse ministeeriumi sülearvutite varguses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei on juhtumiga seoses vahi alla võtnud korduvalt kohtulikult karistatud 1982. aastal sündinud mehe.
Sotsiaalministeeriumi meedianõuniku Jana Rosenfeldi sõnul ei sisaldanud varastatud arvutid salastatud ja delikaatset infot, samuti polnud nende arvutite kaudu võimalik ligi pääseda isikuandmetele ja seega polnud ohtu, et oluline info satuks valedesse kätesse.
Rosenfeldi kinnitusel pääseb olulistele dokumentidele ligi ainult sisevõrgu kaudu ja ennast autentides. Ka ei saanud varastatud arvuteid tema sõnul kasutada ligipääsuks välisvõrgust sisevõrku. Kolmest varastatud sülearvutist üks oli mõeldud pelgalt slaidiesitluste tegemiseks.
Praeguseks on kurjategija Rosenfeldi sõnul tabatud ja varastatud sülearvutid tagasi saadud. Ministeerium aga võttis juhtunust õppust ning karmistas täiendavalt võõraste ligipääsu ja liikumist majas.
Rohkem pole ministeeriumil Rosenfeldi kinnitusel tänavu vargustega probleeme olnud.
Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson rääkis, et riigiasutustes on üldjuhul üsna heal tasemel turvasüsteemid ning büroohoonetes enamasti vargusi ette ei tule. Küll aga on tema sõnul varguste oht kindlasti suurem seal, kus liigub rohkem inimesi, näiteks teenindussaalides ja vastuvõtukabinettides. Samuti on olnud vargusi asutuste sõidukitest.
«Ametiasutuste varguste puhul on iseloomulikuks jooneks see, et kuna tegemist on avaliku kohaga, kuhu igaüks võib päevasel ajal minna, püüavad vargad sulanduda inimmassi,» rääkis Jervson.
Näiteks on olnud juhtumeid, kus varas siseneb pärastlõunasel ajal kooli ning jätab endast mulje kui lapsele järele tulnud lapsevanemast. «Kuna kooli töötajatel on raske kindlaks teha, kas inimene on tõepoolest lapsele järgi saadetud või mitte ja kõiki sageli kontrollida ei jõua, saavadki vargad koolimajas massi sulandudes tegutseda,» selgitas Jervson.
Sissemurdmise teel toime pandud vargusi riigiasutustes tuleb tema sõnul ette võrdlemisi harva.