Koolid näitavad kiusamisele punast tuld

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuus Tallinna kooli otsustasid koolivägivallale piiri panna.
Kuus Tallinna kooli otsustasid koolivägivallale piiri panna. Foto: Lehtikuva/Scanpix.

Kuus Tallinna kooli on otsutanud läbida koolikiusamise varajase sekkumise programmi, et panna piir koolides lokkavale vägivallale.

Nõmme põhikooli õpetaja ja klassijuhataja Riina Tamm ütles Tallinna linnavalitsuse ajalehele Pealinn, et kuigi filmis «Klass» nähtud jõhkrat vägivalda nende koolis ei esine, tuleb kiusamist õpilaste vahel ikka ja jälle ette.

«Rohkem esineb kiusamist tavaliselt 3.-4. klassis ning 6.-7. klassis. Füüsiline kiusamine hakkab kohe silma, aga psühholoogilist kiusamist on raskem märgata,» rääkis Tamm.

Nõmme põhikool on üks nendest kuuest Tallinna koolist, kes on otsustanud osaleda Lastekaitse Liidu korraldatavas koolikiusamise ennetamise programmis.

Õpetajad omandavad oskusi ja teadmisi, kuidas kiusamist märgata ja sellele võimalikult vara piir panna.

Tartu Ülikooli kasvatusteaduste lektor ja pedagoogikadoktor Kristi Kõiv märkis, et kooli sisekliima on kindlasti üks võtmefaktoreid kiusamisega toimetulekuks.

Kõige paremaid tulemusi annab tema kinnitusel see, kui kiusamise vastu võideldakse nii kooli, klassi kui ka indiviidi tasandil tervikuna.

Kuna kiusamine on korduv ja pikaajaline tegevus, mis mõnikord võib kesta isegi aastaid, toob see Kõivu sõnul kaasa negatiivseid tagajärgi nii ohvrile kui ka kiusajale endale.

Kiusamine on oma iseloomult varjatud tegevus ja 80 protsenti juhtumitest jäävadki teistele teadmatuks.

«Kui laps julgeb öelda, et keegi kiusab teda, siis tuleb seda võtta väga tõsise märguandena. Kindlasti ei tohiks sellist avaldust lapse suust ignoreerida,» ütles Kõiv.

Lastekaitse Liidu projektijuht Mari-Liis Keskpaik lausus, et koolikiusamise projekt aitab koolidel oma probleemid kaardistada ning töötada välja konkreetse tegevusplaani selle kohta, kuidas kiusamist ennetada ning kiusamisjuhtumite ilmnemisel käituda.

«Kiusamine eksisteerib suuremal või vähemal määral igas koolis ja uurimustest on kurva tõsiasjana välja tulnud see, et vägivallajuhtumid on muutunud jõhkramaks. Samuti on tüdrukud hakanud rohkem füüsilist vägivalda kasutama,» tõdes Keskpaik.

Lastekaitsja sõnul on viimastel aastatel füüsilisest ja verbaalsest kiusamisest isegi suuremaks probleemiks kujunenud küberkiusamine.

Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad.

«Õpilased ei aima, kui suureks võivad paisuda selliste väikeste koerustükkide tagajärjed,» rääkis Keskpaik. «Nad ei tea, milliseid seadusi nad teiste isikuandmetega manipuleerides rikuvad.»

Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Pärtel-Peeter Pere ütles, et kiusamisjuhtumitest sageli väljaspool kooli ei räägita ning enne politseisse pöördumist püütakse koolisiseselt asjad ära lahendada.

«Kool ei taha ju endale vägivaldse asutuse mainet, seega registreeritud avaldused ehk meieni jõudnud numbrid on kõigest jäämäe tipp,» seletas Pere.

Politseile teadaolevalt on Tallinnas tänavu registreeritud 29-st koolivägivalla juhtumist alustatud 10 kriminaalasja - kõik on kehalised väärkohtlemised.

Lastekaitse Liidu koolikiusamise ennetamise ja varajase sekkumise programmis osaleb kuus Tallinna kooli: Pääsküla gümnaasium, Arte gümnaasium, Tallinna Ühisgümnaasium, Jakob Westholmi gümnaasium, Nõmme põhikool ning Liivalaia gümnaasium.

Projekti «Võitlus koolikiusamisega Tallinna koolides» toetab Tallinna Linnavalitsus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles