1988. aastal pälvis hulgaliselt rahvusvahelist tähelepanu Vilen Künnapu, Ain Padriku ja Andres Siimu teine koht West Coast Gateway võistlusel. See oli ühtaegu nii planeerimis- kui monumendikonkurss mille, eesmärgiks oli Los Angeleses tekitada jalakäijatele liikumisvõimalus üle Chinatowni, El Pueblo de Los Angeles Parki ja Little Tokyo linnaosi eraldava kiirtee.
Parkide, muuseumite ja teatritega ruumiprogramm võis hõlmata mitmesuguseid täpsemalt piiritlemata funktsioone sümboolsete nimedega «globaalne küla», «rahvaste festival», «rahu ja ühtsuse aiad», «sugupuude hall», kuid üldjoontes oli osalistele jäetud võrdlemisi vabad käed nüüdisaegse monumentaalsuse tõlgendamiseks.
150 osalenud töö hulgas leidus lahendusi seinast seina, alates hiiglaslikust pesapallikindast, tunnel-vikerkaarest või dollaritähest kuni ekraanide ja metalltrosside rägastikeni.
Viis teise vooru valitud tööd olid siiski arhitektuursed, nende seas eestlaste kiirtee kohale laskuv hiigellind, mis kombineeris konstruktivistlikke vorme varjamatult sümbolirohke narratiivsusega, saades žüriis tuliste vaidluste objektiks.
Teise vooru töö vormistasid Künnapu, Padrik ja Siim juba kohapealset kogemust arvesse võttes ning eelarvestamise ja tehniliste arvutuste osas kohaliku arhitektuuribürooga Leason Pomeroy & Assoc konsulteerides.
«Ümbritsevate pilvelõhkujate rabava emotsionaalse mõju ajel» oli selle vorm mõnevõrra abstraheeritum. Lahenduse narratiivseks teljeks oli aga jätkuvalt Mehhiko folkloorist pärit lugu linnu ja ussi võitlusest, mis on ristatud iseenesest täiesti vastandliku konstruktivistliku ja isegi kõrgtehnoloogilise vormiga.
Mitmes mõttes kordas see Künnapu, Padriku ja Lennart Meri 1984. aasta Arktika keskuse edu valemit, kuigi sedalaadi jutustuslikkus oli kümnendi lõpuks oma aja pigem juba üle elanud, ja nagu ka žürii märkis, jäi mõneti üheplaaniliseks.
Sellegipoolest kinnistas töö tõhusalt Künnapu & Padriku rahvusvahelist renomeed ning innustas nooremat põlvkonda rahvusvahelistel konkurssidel aktiivselt osalema.
Arhitektuurimuuseumi kevadhooaja suurnäitus «Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986–1994» käsitleb murranguaastaid alates perestroika väljakuulutamisest kuni taasiseseisvunud vaba Eesti esimeste aastateni. Näituse kuraator on Ingrid Ruudi, kujundaja Karli Luik ja graafiline kujundaja Margus Tamm.
Pühapäeval, 3. mail kell 16 toimub näitusel kuraatoriekskursioon, kuhu on kõigil huvilistel võimalik minna.
Artiklis on refereeritud näitusekataloogi Ingrid Ruudi «Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986 - 1994» Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2015.