Hooned, mis jäidki paberile: Sheratoni hotell

Jonatan Karjus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sheratoni hotelli makett (Raine Karp)
Sheratoni hotelli makett (Raine Karp) Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

1980. aastatel toimunud ühiskonna avanemine tähendas märkimisväärset suuremat turistide voolu, seetõttu oli juba kümnendi lõpus selge vajadus uute hotellide järele. Üheks selliseks grandioosseks ideeks oli ehitada Tallinnasse 500-kohaline kõrgema järgu hotell Sheraton.

ENSV väliskaubanduskoondis Estimpex korraldas kutsutud konkursi 500-kohalise kõrgema järgu hotelli rajamiseks Paldiski maantee äärde Mustjõe ligidale, kus oli küll sobimatu roostikuline pinnas, kuid loodeti efektseid vaateid hoonelt merele ja vastupidi.

Okas-Lõokese võidutöö sõnasõnalt uue ehitamisele viitava märgusõnaga «Perestroika» oli jahedalt konstruktivistlik, püüdmata kuidagi suhestuda oma kontekstiga ei ruumilises ega ühiskondlikus mõttes. Pigem kuulutas privaatse jahisadama ja Stroomi metsa ulatuva spordialaga võrkaiaga ümbritsetud elitaristlik enklaav ette 1990. aastate alguse vaimu.

Hoone 16-korruseline põhimaht pidi meenutama ankrusse jäänud kruiisilaeva, vantideks merre ulatuv kahekorruseline «lainemurdja» kohvikuga tipus ja kolmanda korruse tasapinnalt maa suunas hargnevad jalakäigusillad ning katusel uljas mastikonstruktsioon.

Monumentaalsust jätkus ka teistel konkursitöödel; vajadusest sellise kaliibriga hotellikülastajaid kaootilisest reaalsusest jätkuvalt eristada annab tunnistust ka Raine Karbi lahendus tehissaart moodustava kompleksiga.

Luksushotell oli plaanitud Sheratoni rahvusvahelise keti frantsiisina. Ehituskulude garanteerimist taotleti riigilt, need olid aga ulmelised ka pärast krundi ümbermängimist ja uute osalistega järelkonkurssi Paldiski maantee algusesse, nii et ennustus, et projekti on pankrot sisse planeeritud, osutuski tõeks.

Arhitektuurimuuseumi kevadhooaja suurnäitus «Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986–1994» käsitleb murranguaastaid alates perestroika väljakuulutamisest kuni taasiseseisvunud vaba Eesti esimeste aastateni.  Näituse kuraator on Ingrid Ruudi, kujundaja Karli Luik ja graafiline kujundaja Margus Tamm.

Pühapäeval, 3. mail kell 16 toimub näitusel kuraatoriekskursioon, kuhu on kõigil huvilistel võimalik minna.

Artiklis on refereeritud näitusekataloogi Ingrid Ruudi «Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986 - 1994» Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2015.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles