Hooned, mis jäidki paberile: Hansapanga peahoone

Jonatan Karjus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hansapanga peahoone
Hansapanga peahoone Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Olümpia hotelli vastas asuvale praeguse tankla territooriumile plaaniti 1990. aastate alguses ehitada Hansapanga uus peahoone,  kuid pika vaagimise tulemusena otsustati siiski renoveerida järk-järgult Liivalaia tänaval asuvat hoonet.

1994. aastal toimus kutsutud konkurss Hansapanga uue peahoone kavandi leidmiseks. See oli üks ambitsioonikamaid ja enim tähelepanu pälvinud uue büroohoone konkursse, mille haaret märkis ka Taani arhitekti Henning Larseni osalemine žüriis – nagu eraldi rõhutati, esimene sellise kaliibriga välisarhitekt Eesti konkursitöid hindamas.

Pangahoone asukohaks pidi saama tühi krunt Olümpia hotelli vastas, kuhu alles 1989.–1990. aastal olid Alver Trummal arhitektid kavandanud Olümpia hotelli juurdeehitust – ka nende nägemuses sobis krunt, tellija algsetest soovidest hoolimata, kõrghoonele.

Hansapanga konkursi viiest projektist – Alver Trummal arhitektid, Künnapu ja Padrik, Urbel ja Peil, R-Konsult (Irina Raud, Tarmo Õkva) ning Siim ja Kreis – sai võidu viimane.

Siimu ja Kreisi kavand panustas kontrastidele, ühendades anonüümse peegelfassaadiga bürootorni ja raskepärase tahulise pangasaalimahu. Suletud ja tänavaruumi suhtes pigem ignorantse esikohatöö sümboliseerimisjõudu eelistas žürii näiteks Alveri ja Trummali märksa linnalisemale, sisetänava ja aatriumiga high-tech imagoloogiaga lahendusele, millele heideti ette, et ei ole aru saada, et tegemist on pangaga.

Pangahärrade pragmaatiline mõtlemine nurjas ehituse. «Hansapank tõepoolest üritas seda maja sinna teha, kuid pragmaatikutena otsustati, et on odavam Liivalaia alguses olevat maja järk-järgult renoveerida,» ütles Arhitektuurimuuseumis toimuva näituse kuraator Ingrid Ruudi.

Arhitektuurimuuseumi kevadhooaja suurnäitus «Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986–1994» käsitleb murranguaastaid alates perestroika väljakuulutamisest kuni taasiseseisvunud vaba Eesti esimeste aastateni.  Näituse kuraator on Ingrid Ruudi, kujundaja Karli Luik ja graafiline kujundaja Margus Tamm.

Pühapäeval, 3. mail kell 16 toimub näitusel kuraatoriekskursioon, kuhu on kõigil huvilistel võimalik minna.

Artiklis on refereeritud näitusekataloogi Ingrid Ruudi «Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986 - 1994» Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2015. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles