Anton Uessoni stipendiumi saab Mihkel Meriste
28. aprill 2015, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnavalitsus kinnitab homsel istungil otsuse omistada tänavune Anton Uessoni stipendium Eesti Kunstiakadeemia magistrandile Mihkel Meristele.
Mihkel Meriste nimetatakse Tallinna linna Anton Uessoni stipendiumi stipendiaadiks johtuvalt Eesti Kunstiakadeemia rektori 8. aprilli 2015 käskkirjast ning vastavalt stipendiumi statuudile, teatas linnavalitsuse pressiteenistus.
Stipendium määratakse Meristele magistritöö eest, mis uurib transpordile orienteeritud arendusi erinevates riikides ja toob välja praeguse monofunktsionaalse ja avalikkusele suletud Väo karjääri ala uue potentsiaali. Väo karjääri näol on lähemas tulevikus tegemist Eesti ühe logistiliselt parimate ühendustega territooriumiga. Meriste töö näitab selle potentsiaali realiseerumisel võimalikuks saavat märkimisväärset muutust Eesti seniste tööstus- ja logistikaparkide mastaabis ja ülesehituses ning uue fookuse esilekerkimist Tallinna linnas.
Tallinna linn ja Eesti Kunstiakadeemia sõlmisid 2. mail 2006 ühiste kavatsuste protokoll, mis sätestas muuhulgas ühiste stipendiumide ja preemiate algatamise. Tallinna linna Anton Uessoni stipendiumi asutati 2012. aasta novembris.
Statuudi kohaselt antakse stipendium välja eesmärgiga motiveerida Eesti Kunstiakadeemia üliõpilasi tegema uurimis- ja lõputöid Tallinna linnale huvipakkuvatel ja vajalikel teemadel linnaplaneerimise ja arhitektuuri valdkonnas.
Stipendiaadi nimetab Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstiakadeemia rektori käskkirja alusel, stipendiumi suurus on 1000 eurot.
Anton Uessoni stipendiumile on õigus ühel Eesti Kunstiakadeemia magistritaseme üliõpilasel, kelle jooksva õppeaasta kaalutud keskmine hinne on vähemalt B (4,0) ja kes on õppetöös saavutanud väljapaistvaid tulemusi Tallinna linna jaoks olulistel teemadel linnaplaneerimises või sellega seotud vallas arhitektuurse projekti, disainilahenduse või urbanistliku uurimuse näol.
Silmapaistev ühiskonnategelane, insener ja poliitik Anton Uesson (1879 – 1942) on läbi aegade pikaaegseim Tallinna linnapea, ta oli Tallinna linnapea aastail 1919–1934 ja 1938–1940, seega kokku 17 aastat; aastail 1934–1938 oli Uesson Tallinna linnapea abi.
Enne linnapea ametisse asumist töötas Uesson ehitusettevõtjana, kelle projektide järgi ehitati enne Esimest maailmasõda Tallinnasse üle 300 hoone. Paljud suure tõenäosusega just Uessoni poolt projekteeritud kahe-kolmekordsed kivitrepikojaga puumajad seisavad Pelgulinnas ja Kalamajas tänaseni.
Uesson arreteeriti 14. juunil 1941 Tallinnas ning kaotas elu surmamõistetuna 13. aprill 1942 Sverdlovski vanglas.