Tulijale paistab Eesti mullune kõige kaunim kortermaja Õilme 5 juba kaugelt kätte – kollane, kerge punaka aktsendiga maja troonib oma rohelise aia rüpes justkui õitseda. Ent selle ilu taga seisab majaelanike ja korteriühistu, mida juhib Tiia Lauring, hoolas töö ja vaev, kirjutab ajakiri Elamu.
Viie aasta eest tundis Tiia end Õismäe suures kooperatiivkorteris kaunis üksikuna – lapsed olid suureks kasvanud, oma pere loonud, armastatud abikaasa lahkunud igaviku teele. Küllap tahtis saatus, too suur inimhingede insener, et asjaolude kokkusattumine tegusa naise Õilme tänavale majja number viis tooks, sest sealsest korterist plaanis tütre pere just-just välja kolida. «Nii ma siis siia tulingi,» meenutab naine ning laseb silmadel hellalt üle seinte rännata.
Kui ta 2009 jaanuarikuu paukuva pakasega Õilme tänavale kolis, oli majas ühistu küll loodud, ent erimeelsusi palju ning 1933. aastal algselt eramuks ehitatud maja näitas ajahamba puretud märke igati välja. «Katus oli kõige enam läbi,» meenutab Tiia kodumaja nukrat olukorda. Uue elaniku tulek puhus aga laenuvõtuplaanidele elu sisse ning peagi pakkusid naabrid – sa, Tiia, võta ise see asi kätte!
Läbirääkimised ja hüva nõu
Tiia võttiski. Hakkas ühistujuhiks ning asus naabritega läbi rääkima, võimalusi uurima ja plaane tegema. «Käisin täiesti sinisilmselt ringi, puhas leht, nagu ma olin,» muigab naine. Priiskamata toime tulnud ühistul oli krooniarvele kogunenud küll 300 000 krooni, ent vajalike renoveerimistööde tegemiseks jäi sellest ilmselgelt väheks. Appi tulid pank ja sihtasutus KredEx. «KredExi nõustaja tegi soovitusi tööde osas, et pääseksime suurema, 25% toetussumma saajate hulka,» on Tiia asjaliku nõuande eest tänulik. Raha läks tarvis üksjagu – kõigi vajaminevate tööde summaks kujunes 89 000 eurot. «Samas oli juhtus nõnda, et ka pangapreilile oli see esimene kortermaja renoveerimislaen ning nii me seal siis üksteist toetades pusisime, sinisilmsed ja blondid,» naerab Tiia.
Paberimajandus võttis aega, nii et tegeliku renoveerimisega sai pihta hakata alles mais 2011. «Väljast tegime korda kõik – vana krohv võeti maha, fassaad sai uuendatud ja soojustatud ning kuna tegu on palkmajaga, restaureeriti kõik palgid. Tööd osutusid oluliselt mahukamaks kui olime planeerinud,» meenutab ta. Ehitajaid polnud samuti lihtne leida – objekt väike, tööd palju. «Lõpuks aitas meil maja korda teha Razmõr OÜ,» tunneb naine headmeelt.
Majarahva murelapseks olnud katus sai samuti uuendatud. «Meie maja sai käsivaltsi meetodil ehitatud valtsplekk-katuse,» selgitab Tiia. Korterite aknad tuli samuti välja vahetada – selleks vajamineva raha said omanikud, kel finantsvahendeid nappis, ühistult maksegraafikuga ja dividende maksmata kolmeks aastaks laenata. «Ma arvan, et see oli ühistu poolt elanikele väga mõistlik abi,» hindab ta. Vahetatud said ka keldriakanad, korteritesse ehitatud korralikud ventilatsiooniavad. «Päris viimaseid sente me ka panka ei viinud, sest natuke raha peab ootamatute avariitööde tarvis ühistul ikka olema,» teab elutark juht.
Lagunev maja vs. ilus kodu
Renoveerimiseks võetud pangalaen tuleb aga omanikel 20 aasta jooksul tagasi maksta – praegu on korteri maksukoormus 1.34 eurot ruutmeetri kohta. «Väikses majas on kindlasti maksukoormus suurem kui mitmekümne korteriga korrusmajas,» nendib Tiia. «Aga meil tuli otsustada – et kas oodata veel paarkümmned aastat ja lasta majal senikaua laguneda või võtta pangalaen, teha maja korda ja elada ilusas majas, küll natuke rohkem makstes. Omanikud otsustasid ühisel viimase variandi kasuks – ikkagi oma kodu,» kõneleb Tiia.
Tema sõnul sõltub maja renoveerimisotsuse tegemine kortermajas paljuski sellest, missugused on majaelanike rahalised võimalused – kas neil on tööd, kui palju on ülalpeetavaid, kui suure osa niigi väikesest pensionist neelaks plaanitav laenumakse.
Eesti kauneima kortermaja tagaküljel rohetab suur aed, kuhu mahuvad nii õunapuud kui ka grillimisnurk. «Siin kasvab meil salat, siin kasvatab teine naaber tomateid,» tutvustav Tiia ringkäiku tehes ning lisab, et aia on elanikud rahumeelselt omavahel nö. mõtteliselt ära jaganud – üksteise tegemisi segama ei kipu keegi.
«Aga mehi on majas vähe, kes näiteks vajadusel naela seina aitaks lüüa - oleme muidu ikka kõik tööd püüdnud oma jõududega ära teha,» kurdab muidu naeratav korteriühistu juht. Hooldustööd, olgu see muruniitmine või lumelükkamine, on elanike endi ülesanne. «Graafik ripub kenasti seinal ja mina ajan sealt näpuga järge,» muigab Tiia. “Aga kõik saavad tublilt hakkama!» kiidab ta tragisid naabreid.
Millist nõu annaks Tiia kolleegidest ühistujuhtidele? “Tuleb püüda inimesi, eriti vanemaid inimesi mõista – nad on pärit teisest ajast ning ega neid enam ümber ei kasvata. Eks ühistus leiab ikka mõni, et tema küsimus on kõige tähtsam, aga kõik tuleb rahumeelselt lahendada,» arvab Tiia.
Et just nende väike kodumaja Eesti kauneimaks kroonitakse, ei julenud Tiia alul lootagi – tema meelest ihaldas tiitlit palju suuremaid kortermaju, mis kenasti korda tehtud. «Ent Eesti Korteriühisute Liit ka julgustas nii kenasti, et otsustasimegi vajalikud paberid ikkagi ära saata,» meenutab naine.
«Iga puhas ja korras kodu on osa kogu Eesti hoidmisest. See on hoolimine ning teistega arvestamine, see on tulevikku vaatamine ning aru pidamine oma lähimate teekaaslastega,» ütles president Toomas Hendrik Ilves Eesti kaunimate kodude loojaile peetud tänukõnes. Õilme 5 valget koduvärvat avades kõlab Tiia Lauringu helisev «Tere tulemast!» igatahes nõnda soojalt nagu illustratsioon presidendi mõttele: kodudest saab alguse kogu Eesti parem väljanägemine ja sõbralikum olemine.