Selle aasta kevad-suvisel perioodil külastas Tallinna hinnanguliselt 11 500 jalgrattaturisti, kes on linna rajatud kergliiklusteede kohta andnud positiivset tagasisidet.
Tallinnas areneb jalgrattaturism
Tallinna Sadama andmetel saabus tänavu 1. jaanuarist 31. augustini sadamasse laevadega jalgrattureid umbes 6000, teatas Raepress. Jalgrattatuure korraldavad firmad teenindavad suve vältel ca 5500 peamiselt maismaad mööda saabunud jalgrattaturisti 50 erinevast rahvusest. Riikide top-10 on Saksa, Šveits, Ühendkuningriik, Soome, Venemaa, Eesti, Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa ja Belgia. Palju jalgrattaturiste on tulnud ka Hollandist ja USA-st.
Peamised jalgrattatuurid toimuvad Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses. Näiteks korraldataks kruiisilaevadelt tulnud turistidele ühe võimalusena jalgrattamatka Vabaõhumuuseumi parklast mööda Kakumäe teed, edasi mere äärde ja siis Vabaõhumuuseumi teed mööda muuseumini tagasi. Kogu teekonna pikkus on umbes 5 kilomeetrit.
«Kuna Tallinna linn eraldab igal aastal üha rohkem vahendeid kergliiklusteede arendamiseks, on järgnevatel aastatel oodata veelgi enam jalgrattaturiste,» ütles Tallinna abilinnpea Deniss Boroditš. 2009. aastal investeeriti jalgrattateedesse 27,0 miljonit krooni, sel aastal 29,4 miljonit ja järgmiseks aastaks on planeeritud 31,4 milj krooni.
Rattateed tammidele
Boroditši sõnul on linnal lähitulevikus plaanis välja ehitada kergliiklusteed vanadele raudteetammidele, mille tulemusel tekib linna läbiv rohekoridor, mis ühendab nii kergliiklusteid kui ka terviseradasid, luues nii tervikliku kergliiklusvõrgustiku.
«Selline eraldiseisev kergliiklustee koridor läbi linna loob juurde atraktiivse marsruudi nii kohalikele elanikele kui ka välismaistele turistidele,» lisas Boroditš. « Kui aastaks 2012 ühendatakse Hiiu vana raudteetamm Ehitajate teega ja sealt edasi rajatakse ühendus Paldiski mnt ja Sõle tänavaga ning edasi Kultuurikilomeetrini, ulatub Tallinna läbiva ühendatud kergliiklustee kogupikkus üle 200 kilomeetri.»