Väikelast löönud emale mõisteti vangistus, mille ta on tänaseks ära kandnud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Harju maakohus mõistis täna oma väikest last väärkohelnud emale kolmeaastase vanglakaristuse, sellest reaalset vangistust kuus kuud. Kuna naine on tänaseks juba kuus kuud vahi all olnud, pääses ta kohtusaalist vabadusse.

Eelmisel kohtuistungil ei nõustunud asja arutanud kohtunik prokuratuuri sõlmitud karistuskokkulepet kinnitama, sest pidas seda liiga leebeks. Tänaseks on Põhja ringkonnaprokuratuur esitanud kohtule uue karistusleppe.

Ema sai osaliselt reaalse vangistuse

Kohus tunnistas lapse ema Keiti Voogre (22) süüdi kehalises väärkohtlemises ning mõistis talle karistuseks kolmeaastase vangistuse, millest kuus kuud tuleb ära kanda kohe ja ülejäänud 2,5 aastat jääb tingimisi vangistuseks kolmeaastase katseajaga.

Katseaja jooksul peab süüdimõistetu täitma kontrollnõudeid ja kohustusi, osalema sotsiaalprogrammis ning ei tohi tarvitada alkoholi ega narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Karistuse kandmise algusajaks loetakse päev, mil Voogre kahtlustatavana kinni peeti — 18. september 2014. Otsuse kuulutamise ajaks oli Voogre kuus kuud juba vangistuses veetnud ja ta vabastati kohtusaalis. Lisaks mõisteti Voogrelt riigi tuludesse sundraha 585 eurot. 

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil asjaosalised otsust kohtus kuulsid. Soovist apellatsiooniõigust kasutada tuleb teatada Harju maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest.

Voogre süüdistust menetleti kokkuleppemenetluse raames. See tähendab, et süüdistatav ja tema kaitsja nõustuvad süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõuavad kokkuleppele prokuröri nõutavas karistuses.

Voogre toodi kohtuistungile, käed raudus, täna hommikul kell 9.45. Kohtusaalis olnud kaameratest selgelt häiritud, küsis Voogre: «Miks need kaamerad siin on?» Kohtuistung kuulutati lapse õiguste kaitseks kinniseks.

Istung elukaaslase last peksnud mehe asjas

Kell 10 algas istung ka Keiti Voogre elukaaslase Egerti süüasjas. Mees aknast välja vaatas, üritades oma nägu fotograafide eest varjata. 15 minutit pärast Voogre istungit alanud istung tema elukaaslase süüasjas kuulutati osaliselt kinniseks. Kohtu pressiesindaja Kristina Ots selgitas, et kinniseks kuulutati see osa, kus kuulatakse eksperte ja tehakse ülevaade ekspertiisaktidest, räägitakse lapse vigastustest ja tervisest. Kinniseks kuulutati istung perekonna, eraelu ja alaealise huvide kaitseks.

Egerti üle ei mõisteta kohut kokkuleppemenetluse, vaid üldmenetluse raames. Egert tunnistas end istungi alguses osaliselt süüdi. Ta ei tunnistanud end aga süüdi karistusseadustiku paragrahvi 122 järgi esitatud süüdistuses, s.o piinamises. Küll aga tunnistas ta end osaliselt süüdi seadustiku paragrahvi 118 lõike 1 punkt 1 järgi, mis käsitleb raske, eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist.

Lapse isa uskus, et Keiti muutub

Mõlemal istungil oli kannatanu esindajana kohal ka lapse isa Jost, kes Egerti süüasja arutamisel ka tunnistajapinki astus.

Lapse emaga umbes 3,5 aastat koos elanud, 2013. aasta detsembris temast aga lahku läinud Jost rääkis kohtus, et lahku mindi just seetõttu, et Keiti ei hoolitsenud lapse eest piisavalt. Ta meenutas 2013. aasta detsembrit, kui ta ühel õhtul ette teatamata koju saabudes leidis eest korteri, kus olid lahtised alkoholipudelid ja klaasikillud. Samas korteris oli ka väike laps.

Seejärel elas laps mõnda aega isa juures, kuid siis otsustas Jost lapse emale tagasi anda, kuna mehe sõnul ütles Keiti talle, et on muutunud, normaalse mehe leidnud ja korteri saanud.

«Ma olin suht kindel, et ta ei jätaks enam last üksi koju, et ise pidutsema minna,» ütles lapse isa kohtus tunnistusi andes.

Lapse praegusest tervislikust seisundist rääkides ütles Jost, et tõenäosus, et laps saab minna tavalasteaeda või -kooli, on väike. Tema seisund on siiski paranenud: kui detsembris Haapsalus taastusravi alustades oli laps arengu poolest 6—8-kuune, siis nüüd on ta umbes 1,5-aastane. Jost lisas, et Haapsalu arstide hinnangul jääb väikese tüdruku parem kehapool vasakust maha.

Lapse ema: jah, ma olen teda löönud

Pärast lapse isa ütlusi asus tunnistajapinki tema endine elukaaslane ja tütre ema Keiti. Käeraudades, mõlemalt poolt politseinikega turvatud Keiti kirjeldas, kuidas ta hakkas 2014. aasta suve alguses koos elama uue elukaaslase Egertiga. Tutvunud olid nad veidi varem talvel. Kuni augustini kumbki neist tööl ei käinud, raha ja söögi eest hoolitses suures osas Egerti ema.

Augustis alustas Keiti Rimis tööd kassapidajana. Algul vaatas lapse järele sel ajal, kui ema tööl oli, Keiti õde, aga kuna ta ei saanud Keiti tänaste ütluste järgi lapse hoidmisega hakkama ja oli pidevalt kodust ära, hoidis last Egert.

Õhtul töölt koju jõudes käis Keiti aeg-ajalt Emilyt pimedas toas vaatamas, kuid mitte alati, ning kuna ka hommikuti tegeles lapsega Keiti elukaaslane, ei märganud ema enda sõnul tütre vigastusi.

16. septembril, päeval, kui Keiti Egertiga telefonis rääkis, ütles Egert, et laps oli kiigelt kukkunud ja kaks korda oksendanud. Õhtul koju jõudnuna ema last vaatama ei läinud. Kohtus põhjendas ta seda nii, et elukaaslane oli öelnud, et ärgu ta mingu, see segab last.

Kui Keiti päev hiljem, 17. septembri hommikul lapse tuppa läks, märkas ta, et laps vaatab liikumatult ühte kohta. Ta kirjeldas, kuidas ta hakkas abitut last nähes karjuma ja Egert püüdis teda maha rahustada, öeldes, et Emily on lihtsalt unine. Seejärel tegi Egert Emilyle kummeliteed. Kui Keiti tütart süles hoidis, tundis ta lapsele pai tehes, et tema peaga ei ole kõik korras, see on pehme. Nad kutsusid kiirabi ja tüdruk viidi haiglasse. Sealt edasi tegeles asjaga juba politsei.

Keiti tunnistas täna ka kohtus, et tarvitab aeg-ajalt alkoholi, ega eitanud ka narkootikumide kasutamist. Eelmise aasta jaanuarist alates on ta tarvitanud amfetamiini.

Ta ütles, et ei ole kordagi näinud, et Egert oleks tema tütart  löönud. Küll aga tunnistas ta, et on ise Emilyle käe külge pannud. Keiti põhjendas löömist sellega, kui laps on pahandust teinud, näiteks kedagi hammustanud või löönud. Seepeale on Keiti teda tutistanud või käega löönud.

Kohtuprotsess lapsele raske tervisekahjustuse tekitamises ja tema piinamises süüdistatava Egerti üle jätkub homme hommikul. Homme saab oma versiooni esitamiseks sõna ka süüdistatav ise.

Süüdistuse sisu

Lapse ema Keitit süüdistakse selles, et alates 2013. aasta novembrist kuni eelmise aasta septembrini kasutas ta umbes kümnel korral vägivalda oma 2012. aasta märtsis sündinud tütre kallal – lõi last lahtise käega ja tiris teda juustest, põhjustades lapsele valu.

Keiti elukaaslane Egert kasutas süüdistuse järgi eelmise aasta septembri esimesel poolel lapse kallal füüsilist vägivalda vähemalt neljal korral, lüües teda eri piirkondadesse, põhjustades hulgaliselt verevalumeid.

Samuti süüdistatakse Egertit selles, et 16. septembri õhtupoolikul lõi ta last tugevasti rusikaga näkku, nii et laps paiskus peaga vastu seina ja sai eluohtliku peavigastuse.

Mõlemad viibivad mullu sügisest vahi all.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles