Naabrid mürgitavad, mees peksab, parkimises korralagedus – piirkonnapolitsei igapäevane töö

Jonatan Karjus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politseikordnikud paigutavad trepikodadesse plakati, millel sealse viie konstaabli pildid ja kontaktnumbrid.
Pildil konstaabel Tiit Toomepuu.
Politseikordnikud paigutavad trepikodadesse plakati, millel sealse viie konstaabli pildid ja kontaktnumbrid. Pildil konstaabel Tiit Toomepuu. Foto: Raivo Tiikmaa

Naabrid mürgitavad gaasiga, mees peksab, parkimises on korralagedus – need on ainult murdosa küsimustest, millega piirkonnapolitseinik Tiit Toomepuu peab igapäevaselt tegelema.

Kolmapäeva õhtul kell 18 on Kolde puiestee politseijaoskonda kogunenud ligi 50 inimest. Toimub kohtumine kogukonnaga, kus piirkonnapolitseinikud ja erinevad kogukonna eluoluga seotud organisatsioonid jagavad informatsiooni. Üdini igav ja teoreetiline jutt, kuid see on siiski üks viis, kuidas inimesteni jõuda.

Korteriühistute esimeeste ja –naiste ees seisab kõva hääle ja enesekindla olekuga piirkonnapolitseinik Tiit Toomepuu, kes räägib Põhja-Tallinna piirkonna kuritegevusest. Saalis on ärev olustik, ühe mehe kannatus katkeb ja ta esitab pikalt vaevanud küsimuse: «Mis me siis peaksime tegema, kui keegi kõva häälega koridoris õllepruulijat laulab?».

Esmapilgul absurdne ja veidi napakas küsimus, kuid tundub, et see pakub teistelegi huvi. Toomepuu vastab, et kui ühistu sisekorraeeskiri muud ei sätesta, siis on inimesel päevasel ajal seda õigus teha, sest räuskamist avaliku korra rikkumisena käsitleda ei saa.

Küsimus on selles, kas tegemist on avaliku kohaga või mitte. Arutelu käigus selgub, et koridori ei saa avaliku kohana käsitleda, sest kolmandatel isikutel juurdepääs sinna puudub. Avalik koht oleks koridor alles siis, kui koridori uks oleks pärani lahti. «Päevasel ajal võib seal teha mida iganes, lärmamine ei ole avaliku korra rikkumisena karistatav, kuid öösel on teine lugu, siis see ei ole lubatud. See kõik kehtib muidugi siis, kui inimene on kaine või vaimselt terve,» leiab Toomepuu.

Sellistele pealtnäha absurdsetele küsimustele peab piirkonnapolitseinik vastama iga päev, aga neid ei tohi kuidagi võtta naljana, sest sellised väiksed mured painavad inimesi igapäevaselt. Piirkonnapolitsei ongi selleks, et kogukonnas saaks naabrid üksteise vahel läbi ja elukeskkond oleks harmooniline.

Peab tegelema väga erinevate probleemidega

Küsimused, mis piirkonnapolitseinikele esitatakse, on väga erinevad. «Üks osa on igasugused naabritevahelised erimeeldused ja tülid. Ühele naabrile ei meeldi, kuidas teine naaber elab ja vastupidi,» selgitab Toomepuu.

Esineb ka vaimu poolest ebastabiilseid inimesi. «Sageli on psüühiliselt ebastabiilseid inimesi. Üks inimene väitis, et naabrid mürgitavad teda gaasiga. Kontrollimisel see kinnitust ei leidnud ja selgus, et avaldajal on terviseprobleem, näiteks astma ja ta ei saa hingata,» sõnab Toomepuu.

Üheks olulisemaks tööülesandeks on lähisuhtevägivalla järelkontrollimisega tegelemine. «Meil on olemas reageeriv patrull, kes tõttab kiiresti tüli lahendama, aga hiljem tuleb info probleemsetest inimestes piirkonnapolitseinikele. Piirkonnapolitseinik külastab aadressi ja vaatab, millised probleemid seal on ja kas on peres on lapsi,» kirjeldab Toomepuu protsessi. «Vastavalt olukorrale sõltub, kas algatatakse menetlus või mitte».

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles