/nginx/o/2010/09/10/429949t1h78a6.jpg)
Tallinna abilinnapea Yana Toom tõdes, et pealinna koolide õpetajate seas on probleemid eesti keele oskusega väga suured, kuid sel aastal püütakse sellega aktiivsemalt tegelema hakata.
Muukeelsed õpetajad saavad linna saatekirja keelekursustele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma eristaksin kahte asja: kui me räägime eesti keele oskusest, siis jah, probleem on,» tõdes Toom intervjuus Vikerraadiole. «Aga kui me räägime matemaatikast, füüsikast, kehalisest kasvatusest, me peame need asjad eristama. Eesti keele teadmine ei ole sünonüüm üldse teadmistega,» rõhutas abilinnapea.
Toomi sõnul kohtus ta keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuskiga ja nad leppisid kokku, kuidas hakkavad sel õppeaastal keeleprobleemi Tallinna koolides lahendama. Tomusk prognoosis, et sellel õppeaastal viiest kontrollitavast koolist saadakse 250-300 rikkujat, kes ei tea eesti keelt või kellel pole dokumente. «See on kohutav arv,» sõnas Toom.
Lahendusena lepiti kokku, et keeleinspektsiooni kontrollide ajal on kohal ka linna esindaja. «Siis kui tekivad probleemid – ja probleemid tekivad alati – saab need pinged maandada kohe eos,» rääkis Toom. Iga inimene, kes saab ettekirjutuse, saab samal päeval ka saatekirja keelekursustele, mille maksab linn kinni.
«Aga tegelikult, ausalt öeldes, see ei ole lahendus, sest seda keelt on nad õppinud 20 aastat ja vaevalt nüüd äkki täna see õpitaksegi ära. Ma seda hästi ei usu,» arvas Toom. Sellegipoolest pidas ta seda programmi oluliseks: «Me peame seda suunda jätkama, aga sellist võlurohtu, et homme kõik oleks korras, pole olemas.»