Politseireid Nõmmel: seriaal «Sipelga 14» jätkub

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eilne reid Nõmmel näitas, et seal on tühjade majadega asjad üldiselt korras, probleeme oli vaid hoonega, kus kunagi filmiti teleseriaale «Wremja» ja «Sipelga 14».

Päästjatel ja teistel hüljatud majadega tegelevatel ametimeestel on nali: esimesel korrusel elavad vist sportlased, siin on palju (varastatud) jalgrattaid. Teisel korrusel elavad vist mehaanikud, seal on palju (varastatud või vargusteks vajalikke) tööriistu. Kolmandal korrusel aga elavad ilmselt arstid, sest igal pool vedeleb süstlaid.

Umbes selline pilt avanes ka eilsel politsei, päästjate, mupo ja Nõmme linnosavalitsuse ühisel reidil, kui jõuti Vääna 2 asuva elaniketa majani. Tegemist on Eesti teleajaloos olulise hoonega, mis on paljudele tuttav kui Sipelga 14, sest just seal tegutsesid Nisu Unn, Zorro, rullnokad Aiku ja Pets ning teised seriaalide «Wremja» ja «Sipelga 14» tegelased. Seriaaliaegadega võrreldes on maja olukord aga tunduvalt halvemaks läinud.

Esimesel korrusel on üks tuba täis vanu värvipurke. Teist on väljakannatamatu haisu järgi otsustades kasutatud tualettruumina ning kolmandas toas baseeruvad ilmselt «arstid», sest avatud kummutisahtlist paistavad süstlad.

Teisel korrusel põlevad ühe tekihunniku kõrval küünlad, hunnikust poeb aga välja räsitud välimusega meeskodanik. Politseile on kodanik tuttav. Küsitakse, miks ta viimasel ajal oma kriminaalhooldajat pole külastanud. Vastus jääb ebaselgeks ning kodanik saab korralduse võõrast majast lahkuda. Mees püüab küll paluda, et lastagu tal eesootav öö veel seal veeta, kuid asjata.

Tekikuhja kõrval põlevad küünlad ning tuhatoosina kasutusel olev pappkast räägivad sellest, et kodanikul pole tuleohutusest just suurt aimu ning ta saadetakse minema. Majaomaniku suhtes on oma varaga hoolimatu ümberkäimise eest juba menetlus algatatud ning nüüd ootab teda tõenäoliselt kopsakas trahv ning ettekirjutus, mille täitmata jätmisele järgneb jälle sunniraha. Ja seda niikaua, kuni maja lõpuks korras on.

Kontrollitakse ka Sanatooriumi pargis olevat endist haiglahoonet, mida omanik tahab kortermajaks ümber ehitada. Paraku on see protsess ümberkaudsete elanike vastuseisu tõttu peatunud ning majja üritavad järjekindlalt tungida erinevad kutsumata külalised.

Nõmme piirkonnapolitseiniku Priidu Vaiksaare sõnul on majas kõige ohtliku liftišaht, millel on uksed eest ära võetud. Šahti põhjas turritavad veel metallvardad ning kuna ka kõrgemate korruste aknad on vineerplaatidega kinni löödud, võib mõni majas seikleja pimedas kergesti šahti kukkuda.

Seekord paistavad kõik uksed-aknad kinni olevat. Vaid üht keldriakent katva plaadi kõrvalt õnnestuks mõnel kiitsakamal inimesel võib-olla sisse pugeda. Politseinike sõnul peaks see maja praegu elaniketa olema. Mupo töötajad aga teavad, et veel hiljuti olevat seal lausa üks perekond elanud.

Veel kontrollitakse Särje tänaval metsatukas asuvat endist kontorihoonet. Seal on üks keldriaken küll lahti, kuid majas inimtegevuse märke ei paista.

Vaiksaare sõnul kontrollis politsei hiljuti kõik linnaosa elaniketa majad üle ning nende olukord on praegu rahuldav. «Nõmmel ongi olukord selles osas parem kui näiteks Kristiines või kesklinnas,» tõdes politseinik.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul näitab statistika selgelt, et tühjalt seisvad ja kasutuseta hooned on probleemiks. «Omanikud ei suuda takistada kõrvaliste isikute pääsemist tühjadesse hoonetesse, need süttivad tihti ning on seetõttu selgeks ohuallikaks piirkonna elanike tervisele ja varale. Kasutuseta seisvat kinnisvara on pättide eest raske kaitsta, kuid see on omaniku kohustus. Tühjad majad tuleb korda teha ja sinna elu sisse tuua, või lammutada,» ütles Terik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles