Tallinna volikogu menetleb rekordkiirusel sisutühja eelarvet

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Graafika: Margit Randmäe

Tallinna volikogu kulutas enam kui 7,2 miljardi krooni suuruse linnaeelarve esimesele lugemisele kõigest 17 minutit.



Seda põhjusel, et opositsioon keeldus lahtikirjutamata eelarveprojekti arutelul osalemast, koalitsioonisaadikutel aga küsimusi ja ettepanekuid polnud.

Juba istungi alguses leidis reformierakondlane Ants Leemets, et tegemist on ajaloolise ja pretsedenditu lähenemisega linnaeelarvele. «Meid on pandud olukorda, kus eelarve esimene lugemine on erakorraline küsimus. Kolm päeva varem kuulutatakse välja erakorraline istung, kus toimub eelarve esimene lugemine. Neljapäeval ehk kolm päeva hiljem on kavas teine lugemine. Ega te endale vist päris täpselt aru ei anna, mida te teete?» küsis Leemets volikogu kõnepuldist.

«Eelarve seletuskiri ütleb: linnakantseleile eraldatakse 14 343 180 eurot, sealhulgas palgafond 4 702 747 eurot. Aga kuhu kulub ülejäänud raha? Seletuskirjast see ei nähtu. See on täiesti uskumatu,» leidis Leemets, kes tosin aastat tagasi ise abilinnapeana Tallinna rahandust juhtis.

Ta lisas, et ilmselt peab opositsioon hakkama hiljem linnaeelarvega tutvuma arupärimiste ja teabenõuete kaudu, sest muud võimalust linnavolinikel eelarve sisuga tutvuda pole.

IRLi ja Reformierakonna saadikud lahkusid eelarve esimese lugemise ajaks saalist.

Linnapea Edgar Savisaar kinnitas eelarveprojekti tutvustades linnavolinikele, et sel aastal võeti eelarvet koostades eeskuju riigieelarvest, mis olevat samuti väga «agregeeritud». Sellega pidas linnapea silmas, et eelarve ei lähe detailidesse.

Rahandusministeeriumist öeldi selle kohta täpsustuseks, et riigieelarve puhul esitatakse riigikogule eelarve menetlemise ajaks ka kulude liigenduse kavand, mida Tallinn praegu pole teinud. «Raske on öelda, miks Tallinn tegi võrreldes 2010. aasta eelarvega sedavõrd agregeeritud 2011. aasta eelarve,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Rainer Laurits.

«Soovin teile palju teotahet, jaksu ja asjalikke arutelusid linna 2011. aasta eelarve eelnõu vaagimisel,» soovis Savisaar oma ettekannet lõpetades. Paraku ei järgnenud tema ettekandele ei arutelusid ega küsimusi, sest opositsioon oli juba varem teatanud, et ei kavatse sellise eelarveprojekti arutamisest osa võtta.

Sõna võttis vaid sotsiaaldemokraat Katrin Saks, kes teatas, et sotsid toetavad eelarve eelnõu tingimusel, et neile näidatakse kahe lugemise vahel märksa detailsemalt lahti kirjutatud eelarvet.

Sotsiaaldemokraatide soovi ei saaks linnavalitsus aga ka parima tahtmise juures täita, sest näiteks investeeringute plaane linnavalitsuses alles koostatakse. Nii rääkis kommunaalvaldkonda kureeriv abilinnapea Deniss Boroditš eile Postimehele, et kommunaalamet plaanib  tuleval aastal peale Ülemiste liiklussõlme ja kergliiklusteede võrgustiku suurprojektide investeerida veel ligi 184 miljonit krooni.

Kui suur osa sellest läheb kommunaalametile pealinna teede ja tänavate taastus- ja kapitaalremondiks, ei ole praegu veel selge, sest Boroditši sõnul koostab amet alles  praegu oma vastavaid ettepanekuid ja rahaeraldused peaksid selguma sügise jooksul.

Opositsionäärid arvavad

Ants Leemets,
Reformierakond:

Ega te endale vist päris täpselt aru ei anna, mida te teete?


Tarmo Kruusimäe, IRL:

Müügimaksu reale võiks 250 miljoni asemel kirjutada 500 miljonit, sest kas raha laekub või mitte, süüdi on selles ikka Ansip.

Valdo Randpere:
Reformierakond:

Sisutühja eelarve puhul ei ole konstruktiivne arutelu võimalik.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles