Tallinna linnaarhitekt: Lasnamäe saaks eraldiseisva linnana hakkama

Jonatan Karjus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lasnamäe.
Lasnamäe. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kui Lasnamäe oleks linn ja Tallinn arvestusse ei kuuluks, siis oleks tegemist Eesti suurima linnaga. Lasnamäe on juba täna justkui linn linnas ja saaks tegelikult autonoomsena kenasti hakkama.

Tallinna linnarhitekti Endrik Männi sõnul on Lasnamäel linnaks saamise eeldused olemas. «Tänasel Lasnamäel on kahtlemata teatud eelised, eriti võrreldes teiste linnaosadega. Lasnamäel on piisavalt suur rahvaarv ja tal on väga hea tasakaal elamu- ja tööstusfunktsiooni vahel,» ei pea Mänd mõtet Lasnamäe linnast utoopiliseks.

Lasnamäel elab uusimate andmete kohaselt 118 436 inimest, mis moodustab ligi veerandi Tallinna rahvastikust ja linnaosas elavad inimesed töötavad 57% ulatuses Lasnamäel. See protsent on sarnane kesklinnaga, kuid oluliselt suurem teistest linnaosadest.

«Demograafiliste näitajate põhjal on Lasnamäe tööealine elanikkond võrdlemisi suur, eriti võrreldes Tallinnaga. Kõik see kokku on päris kena sünergia,» leiab Mänd ja lisab, et Lasnamäe oleks tõenäoliselt ainuke linnaosa, kes suudaks linnana välja mängida.

Lasnaidee eestvedaja Maria Derlõshi sõnul on Lasnamäel välja kujunenud väga tugev identiteet, kuid eraldi linnana jääks sellel palju vajaka. «Kui ma kujutaksin ette, et ma elaksin Lasnamäe linnas, mitte Tallinna linnas, siis on suuri puuduseid. Minul noore inimesena ei ole Lasnamäel piisavalt tegevust, eeskätt avaliku ruumi võtmes. On hästi tore, et on igasuguseid avalikke laste mänguväljakuid, aga noortele pole väga midagi,» ütles Derlõsh.

«Alternatiivset kultuuri ja valikuvõimalusi on vähe. Ma koguaeg mõtlen seda, et tahaks sõpradega Lasnamäel kokku saada, kuid selleks on vähe kohti. Elu käib ikka kesklinna ümber,» lisab ta.

Peaarhitekti Endrik Männi sõnul jääbki Lasnamäel linlikus kontekstis vajaka eelkõige tõsise keskuse olemasolust – kohalikust tugevast tsentrumist. Täna sellist kohta Lasnamäel ei ole, kuid selle arendamise potentsiaal on tegelikult Tähesaju ja Mustakivi lähedal olemas.

Männiga samal meelel on ka Derlõsh, kuid leiab, et ehk seda polekski vaja. «Lasnamäel ei ole konkreetset keskust, kuid seda ei pruugigi vaja minna,» ütles Derlõsh. «Näiteks Berliin on selline linn, kus konkreetne keskus puudub. Linnaosad on Berliinis väga iseseisvad ja toimivad. Lasnamäel võiks samuti mõelda, et mikrorajoonikeskused oleks hästi tugevad.»

Lasnamäe on täna selgelt jaotunud ida-lääne suunalisteks ribadeks, mis muudab keskuse tegemise keeruliseks. «Laagna ja Peterburi tee lõikavad linnaosa selgelt läbi ja jääb nõnda, et Peterburi teest lõunasse jäävad tööstusalad ja Laagna teest kahele poole elamualad,» ütles Mänd.

Keskuse probleemi saaks lahendada Männi sõnul sellega, kui lisada Lasnamäele põhja-lõuna suunalisi ühendusi, mis oleksid võimaliku tulevase tsentriga ühendatud, siis saaksid ka inimesed tööstusalade ja elamualade vahel liikuda. Täna on linnaosasisene ühistransport võrdlemisi kehvasti korraldatud ja kui Lasnamäe kuulutaks ennast homsest linnaks, siis tuleks seda poolt kõvasti järgi aidata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles