Kaubanduskeskustes hakatakse üha rohkem meelelahutust pakkuma

Jonatan Karjus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rocca al Mare keskus
Rocca al Mare keskus Foto: SCANPIX

Pealinna kaubandust ootavad ees murrangulised ajad, kaubanduskeskustesse minnakse üha vähem poodlema ja need muutuvad pigem meelelahutuskeskusteks.

Lasnamäe visioonikonverentsil esinenud Capfield OÜ juhatuse liikme Ruben Gornisceffi sõnul ootavad Tallinna kaubanduskeskuseid ees murrangulised ajad, sest kaubandus kolib üha enam internetti.

Kuna suur osa kaubandusest on kolinud internetti, siis peavad kaubanduskeskused klientuuri muul moel ligi meelitama. «Kaubanduskeskused muutuvad piirkonnakeskusteks, inimesed ei käi seal enam poes, vaid pigem meelt lahutamas. Kaasaegne keskus peab muutuma atraktiivsemaks ja seal hakatakse rohkem emotsioone ning teenuseid pakkuma,» selgitas Gornischeff

«Inimesed ei käi keskuses enam ainult riideid ostmas, vaid üha rohkem kolivad kaubanduskeskustesse restoranid, kinod ja hobikeskused,» lisas ta.

Tallinn on Euroopa pealinnadest erinev selle poolest, et siin praktiliselt puudub tänavakaubandus. Gornischeffi sõnul toetatakse Euroopas tänavakaubandust seetõttu, et säilitada linna keskpunkt. Tallinnas on paraku mindud teist teed.

Gornischeff leiab, et tänaseks on tekitatud olukord, kus inimestel on äärelinnas mugavam parkida kui kesklinnas. Sellised meetmed soosivad kaubanduse koondumist äärelinnadesse, mis on Tallinnas ka aastate jooksul juhtunud.

Kaubanduspindade maht ületas Tallinnas 2014. aastal 800 000 ruutmeetri piiri, mis tähendab seda, et iga tallinlase jaoks on sisuliselt kaks ruutmeetrit personaalset kaubanduspinda. Veel 1998. aastal oli see number 50 000 ruutmeetri tuuris, kõigest 17. aastaga on kaubanduspinna maht suurenenud 16 korda.

Kui kriisiaastatel 2008-2012 kaubanduspindade maht ei suurenenud, siis 2013. aastal hakkas see hoogsalt kasvama.

Tallinnas on tänaseks ühe elaniku kohta 2 ruutmeeterit kaubanduspinda, mis on enam vähem sama Põhjamaades, kuid rohkem Euroopas keskmisest.

«Tallinnasse palju kaubanduspinda juurde tekitada ei saa. Kui saab, siis ainult Lasnamäele,» on Gornischeff kaubanduspinna suurenemise osas skeptiline. Lasnamäel on ootel vähemasti kolm suurt kaubanduskeskuse projekti, mis pole veel reaalsuseks saanud.

Capfield on kaubanduskeskuste omanik ja pikaajaline arendaja Eestis. Capfieldi portfell koosneb kuuest Eesti jaemüügikeskusest, mille üüritav brutopind on suurem kui 75 000 m2.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles