Kotka tänavale ehitatakse veel üks jalakäijate tunnel

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kotka tänaval asuvate ühisgaraažide vahele rajatakse tuleval aastal läbi raudteetammi kulgev jalakäijate tunnel.
Kotka tänaval asuvate ühisgaraažide vahele rajatakse tuleval aastal läbi raudteetammi kulgev jalakäijate tunnel. Foto: Priit Simson

Lilleküla ja Tondi jaamade vahelise raudteealuse jalakäijate tunneli rajamine on jõudnud projekteerimise faasi, tunneli ehitus algab ilmselt järgmisel aastal.


Kristiine linnaosavalitsus plaanib tunnelit sellesse kohta, kust inimesed kõige rohkem oma elu ohtu seades üle raudtee lähevad. Linnaosa asevanema Jannu Kuusiku sõnul on tunneli tulevases asukohas Kotka 13 ja Kotka 15 ühisgaraažide vahel raudteetammile sügav ja lai rada sisse tallatud.

«Siin võib vaid kolm korda üle õla sülitada ja õnne tänada, et selle koha peal veel ühtegi õnnetust juhtunud ei ole. See on tunneli jaoks kõige vajalikum ja loogilisem koht,» lausus Kuusik.

Kuna Lilleküla ja Tondi jaamade vahel on mitmekilomeetrise raudteelõigu peale vaid üks jalakäijate tunnel, siis on inimesed harjunud tee lühendamiseks üle raudteetammi ronima seal, kust parajasti mugavam on. Eesti Raudtee on selle takistamiseks mõnesse kohta traataia ehitanud, kuid Kuusiku hinnangul aed inimest ikka ei pea ning seetõttu leiti, et targem on luua inimestele ohutu liiklemisvõimalus.

Linnaosavanema Mihhail Korbi sõnul on tunneli eskiisprojekt valmis ja ära kinnitatud ning augustis algasid projekteerimistööd. Praegu on põhiprobleemiks aga hoopis maaküsimus, sest tunneli juurde viiv kõnnitee tuleb rajada garaažide juurde kuuluvale maale.

Enam kui pooled garaažiomanikud on tunneliehitusega nõus, sest koos sellega lubab linnaosavalitsus välja ehitada ka garaažide sissesõidud ning kogu ala korrastada. Tunneli rajamist võib pidurdada see, et garaažiomanikud pole suutnud garaažiühistut moodustada.
Seetõttu kuulub iga garaažiboks reaalosana omanikule ja maa on kaasomandis.

Kui tegemist oleks garaažiühistuga, siis piisaks enamuse nõusolekust, praegu peab selleks aga olema kõikide garaažiomanike nõusolek, neid aga on kokku sadakond. Kuusiku sõnul on võimalik maale küll kohtu kaudu servituut seada, aga see võtab aega. «Sadat garaažiomanikku ühe korraga kohtusse saada on praktiliselt võimalik. Kohtuistung toimub kolm korda ja kui ka kolmandal korral ei ole kõik omanikud kohal, siis tehakse otsus ilma nendeta ära. See võtab lihtsalt kauem aega, ühistuga oleks lihtsam asju ajada,» rääkis Kuusik.

Ta lisas, et tegemist on puhtjuriidilise probleemiga, kuna garaažiomanikelt tegelikult midagi ära ei võeta ega nende õigusi ei kitsendata, pigem vastupidi. «Nii kõnnitee kui garaažide sissesõidud tehakse korda ja peale selle jääb meie mureks ka selle ala koristamine ja sealt talvel lume rookimine, nii et garaažiomanikel on sellest ainult võita,» kinnitas Kuusik.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles