Eeluuringu tulemused näitavad, et Helsingit ja Tallinna ühendava merealuse tunneli rajamine maksaks 9-13 miljardit eurot ning selle tasuvusaeg oleks umbes 35-40 aastat.
Helsingi-Tallinna tunneli ehitamine läheks maksma 9-13 miljardit eurot
11. veebruar 2015, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna esitleti Helsingis Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuringu tulemusi, mis annavad alust tunnelit ja sellega kaasnevaid laiemaid mõjusid põhjalikumalt analüüsida.
«Uuringu hinnangul on parim lahendus ühenduse loomiseks raudteetunnel, mis ühendab juba olemasolevaid transpordivõrke mõlemas riigis. Kõige olulisemaks aspektiks projekti teostamise juures on võimalikult lühikene reisiaeg, mis tagab tunneli maksimaalse kasumlikkuse. Samamoodi on projekti üheks realiseerumise eelduseks kiire raudteeühendus Euroopaga Rail Balticu näol,» rääkis Harju maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna nõunik Kaarel Kose.
Eeluuringu üheks eesmärgiks oli välja selgitada, kas Tallinna ja Helsingi vaheline püsiühendus on tehniliselt teostatav ning anda hinnang, milline oleks kõige kasumlikum viis selle sobitumiseks kahe pealinna transpordivõrku. Eeluuring annab ka esialgse hinnangu mõlema riigi võimalikest kuludest ja tuludest ning otsib vastust küsimusele, kas edasise tasuvusuuringu tegemine on põhjendatud.
Kaksiklinna visiooni kohaselt rajab püsiühenduse loomine aluse majanduskasvule Eestis, Soomes ja kogu Balti regioonis. Projekt omaks märkimisväärset positiivset mõju kogu piirkonna konkurentsivõimele ja tõstaks atraktiivsust võimalike investorite silmis. Tallinna-Helsingi tunnel kaotaks pudelikaela Euroopa transpordivõrgustiku Põhja-Jäämere – Balti koridoris. Paranenud reisijate- ja kaubaveo võimalused ühendaksid Läänemere piirkonna tihedamalt Ida- ja Kesk-Euroopa ning Vahemere piirkonnaga.
«Eeluuringu koostamisel võeti aluseks tunneli arvestuslik valmimine 2030. aastate lõpul. Kui püsiühendus jõuab reaalsuseni, on kindlasti tegemist ülemaailmset tähtsust omava projektiga,» kinnitas Kose.
Tunneli rajamiskulud koos vajaliku liikluskorralduse, logistikakeskuste ja veeremiga moodustaksid Kose sõnul umbes 9-13 miljardit eurot. Eeluuring hindab projekti tasuvusperioodiks 35-40 aastat. Sotsiaalmajanduslik uuring näitab, et valminud tunnel suudab katta kõik vajalikud hooldus- ja opereerimiskulud, samuti osaliselt ühenduse rajamiseks tehtud investeeringud. Ehituskulud tuleb katta umbes 40-50 protsendi ulatuses mõlema riigi valitsuste ja Euroopa Liidu vahenditest. Tunneli üks võimalik teostamis- ja rahastamismudel võiks põhineda riikidevahelisel ühisettevõttel. See võib sarnaneda Taani ja Saksamaa vahelise Femerni tunneli mudeliga, kus Euroopa Liit toetab püsiühenduse rajamist ligi 40 protsendi ulatuses.