Kiirabi turgutab päevas kolme narkarit ja kümneid joodikuid

Tallinna kiirabi juht Raul Adlas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tallinna kiirabi avalikustas aasta alguses 2014. aasta IV kvartali tulemused, mis näitavad, et kiirabi jõuab abivajajani keskmiselt kümne minutiga.

Tallinna kiirabil kulub korralduse saamisest abivajajani jõudmiseks keskmiselt üheksa minutit ja 42 sekundit. Kõige kauem läks abivajajani jõudmiseks Maardu ja Viimsi tugipunktidest väljunud kiirabidel, sest seal tuleb läbida kõige suuremaid vahemaid. Kõige kiiremini jõudsid abivajajani Kopli ja Haabersti tugipunktidest väljunud kiirabid.

Kiireim väljasõiduaeg oli Tallinna kiirabil Viimsi ja Pae tugipunktidest, aeglaseim Haaberstist, Mahtrast ja Kesklinnast. Tugipunktidest välja sõitmiseks kulus erinevates kohtades keskmiselt 1,7 kuni 2,6 minutit.

Kokku tehti aasta jooksul 154 623 diagnostilist- ja raviprotseduuri, kus kasutati 59 erinevat ravimit. Muuhulgas tuli ravitseda 943 narkomaani ja 10462 alkoholijoobes patsienti.

Tallinnas ja selle lähiümbruses viibivate inimeste teenindamiseks on piirkonnas praegu 20 ja kevadest 23 ööpäevast kiirabibrigaadi, mis asuvad kokku üle linna 8 tugikeskuses. Tallinna Kiirabile laekub keskmiselt üks väljakutse iga 5 minuti järel.

Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul jõutakse tänu hajusale paigutusele kohale üsna ruttu. «Väljakutseid vahendab meile Häirekeskus, kes vastavalt sellele, mis inimene telefonis räägib, annab ka väljakutsele kiiruskategooria. Kiirusekategooriast sõltub, kas sõidetakse alarmi ja vilkuriga või tavakiirusega,» selgitab Adlas. «Viivitused võivad tekkida kui kogu tugikeskuse kiirabi ressurss on väljakutsetega hõivatud. Siis hakkab aadressile sõitma lähim vaba üksus, see võib aga olla piirkonna teises otsas.»

Kiiret kohalejõudmist võib takistada lisaks vaba ressursi puudusele veel ebatäpne aadress. Ebatäpsed aadressid antakse tavaliselt siis, kui helistaja on ärevuses või purjus ega tea oma täpset asukohta. Sellistel juhtudel helistatakse abi kutsujatele tagasi ja täpsustatakse aadressi.

Kiirabile on probleemsed veel ka linna magalarajoonid, kus kvartalisisestel teedel on keeruline suure autoga manööverdada. «Jalgteed on sageli tõkkepuu või betoontõketega autodele blokeeritud ja siis peab pika maa ümber sõitma, et majale ligi pääseda. Pärast fassaadi renoveerimist on paljud ühistud unustanud ka majale numbrid tagasi panna. Need peaks olema hoone igas küljes, kust autoga juurde sõita saab. On küll nüüdisaegsed navigatsiooniseadmed, aga oma silm on ikka kuningas,» sõnas Adlas.

«Viimasel ajal on mureks ka haiglate ülekoormus, mis oluliselt pikendab kiirabi hõivatust, kuna ei saa haiget haiglas üle anda,» lisab Adlas.

Tallinna kiirabi tegutseb selle nimel, et neil oleks pidevalt kriitiline hulk vabu kiirabibrigaade. See on äärmiselt oluline, et kõige kriitilisematele patsientidele appi jõuda. Ainukesena Eestis on Tallinna kiirabil töö operatiivseks koordineerimiseks ka kiirabi välijuht, kes korraldab kiirabi kättesaadavust ja tegutsemist sündmuskohal. Suvel rakendatakse turistidest ja välikohvikutest umbes vanalinnas kiireks tegutsemiseks ka kiirabi jalgrattapatrulli.