Linn plaanib teha kaitseala, mis ei vaja kaitsmist

Tallinna linn tahab võtta Merimetsa roheala kaitse alla, kuid Riigimetsa Majandamise Keskus leiab, et seal pole midagi, mis vääriks tänasest enam kaitsmist.

Linn plaanib Pelgulinna Seltsi ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse eestvedamisel kaitse alla võtta Merimetsa roheala, kuna kaitsmist vääriks sealne väärtuslik maastik ja kaitsealused liigid. Roheala tuleks kaitsta linnaisade sõnul ka seetõttu, et seal on hea sporti teha ja pikniku pidada.

Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse sõnul on Merimets liigirikka metsa näidismudel ning kaitseala loomise eesmärk on hoida ära lühinägelikud linnaplaneerimisotsused. Linnavalitsus väidab sisuliselt sama, mis tekitab küsimuse, kes mida kelle eest kaitseb?

Kohalike elanike jaoks tundubki kaalukeeleks olevat rekreatsiooniala säilitamine ja läbivate magistraalide vältimine. Looduskaitseline aspekt on pigem tööriist nende eesmärkide saavutamiseks. «Kui oleks selline kindel ja lootustandev üldplaneering, võib-olla siis ei oleks üldse seda kaitseala vajagi,» ütles Telliskivi seltsi juhatuse liige Juho Kalberg ja lisas, et «Seda on paraku natuke keerulisem teha, seetõttu on see kaitseala piisavalt hea variant.»

Täielik ehituskeeld alal poleks mõistlik, näiteks arhitekt Toomas Paaveri sõnul võiks Merimetsa läbida mööda kunagist vana raudteetrassi minev kergliiklustee, mis ühendaks Lääne-Tallinna kergliiklusteed ja Kultuurikilomeetrit. Raudteetrass oleks hea lahendus, sest see lõikub harva autoteedega.

Tundub, et kaitseala loomine on saanud linnapoolse toetuse, mis ootab vaid volikogu heakskiitu, kuid RMK seisukohast selgub, et kaitseala loomine ei anna sisuliselt midagi juurde.

Riigimetsa Majandamise Keskus on seisukohal, et kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse Merimetsa rohealal on tänaseks juba tagatud looduskaitseseadust tulenevate nõuete täitmisega. Kogu ala kohaliku kaitse alla võtmine ning sellest tulenevad piirangud on nende hinnangul põhjendamatud ja eesmärgipäratud.

Esitatud määruse eelnõu on RMK sõnul esitatud ääretult üldistatud kujul ja ka eelnõu seletuskiri ei lisa kaitseväärtuste kohta mitte midagi. Merimetsa rohealal on ainsad looduskaitselise väärtusega liigid kanakull ja kaheksa kimalase liiki. Neist olulisim on kanakulli pesapaik, mis on kehtiva seadusandlusega juba kaitstud.

Praegune kalakotka elupaik vastab kanakulli kaitse tegevuskavas toodud nõuetele, see tähendab pindala vähemalt 12ha, millest vähemalt 8-10ha moodustab vähemalt 60-aastane mets. 2013. aastal teostatud vaatluse tulemusel leiti Merimetsast kalakotka pesa, kus oli 2 kalakotka poega.

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu RMK seisukohtadega ei nõustu. «Neile ei meeldi see, kelle oma see maa on. Kanakull ei küsi, kas ta on riigi või linna maa peal ja ta ei küsi ka seda, kas roheala on piisavalt või vähe kaitstud. Meie arvame, et tuleb kaitsta,» selgitas Sarapuu.

Linnavalitsuse seisukoht on see, et tegemist on väärtusliku kesklinnalähedase rohepiirkonnaga, kus tuleb loodust ehitustegevusest säästa. «Seal on see tee läbimurde küsimus, mis arendajatele ja linnaplaneerijatele väga ei meeldi. Meie oleme linnavalitsuses võtnud seisukoha, et mingit teed, ega läbimurret sinna ehitada ei saa. Samuti ei luba me sinna korterite arendust,» ütles Sarapuu.

Sama arvab linnaosavalitsus, väites, et Merimets ei ole piisavalt kaitstud planeeringutega. Probleemiks paistab olevat see, et detailplaneeringutega on Põhja-Tallinnasse planeeritud eluruume 48 000 elanikule, kuid sellele puudub võrdväärses mahus avalikku ruumi. Linnaosavanema Karin Tammemäe sõnul ei soovita seda, et linnaosast kujuneks järjekordne monofunktsionaalne magala, sestap tuleb Merimetsa roheala kaitsta.

«Kaitseala loomine ei välista rohujuuretasandil arenguid: näiteks uute terviseradade rajamist. Kõike on vaja teha läbimõeldumalt. RMK esindaja Andrus Kevvai väljendas 2014. aasta sügisel toimunud Pelgulinna Muhepäevadel, et RMK-l huvi Merimetsa hoidmise ja hooldamise vastu puudub. Sama seisukohta on väljendanud varasemalt Maa-amet. Tallinna linna huvi Merimetsa säilimise vastu on seevastu suur, mistõttu oleme valmis ise initsiatiivi haarama,» kirjutab Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse pressiesindaja Raivo Lott.

Juhul, kui Merimetsast kujundatakse kaitseala, on seal keelatud näiteks telkimine ja lõkke tegemine ning ehitiste püstitamine. Samuti ei tohi kaitsealal teha uuendusraiet, pidada jahti ja püüda kala.

Merimetsa roheala kaitse alla võtmist on plaanitud juba pikka aega. Ettepanek ala kaitse alla võtta tehti juba 2005. aastal. 2006. aastal tehti sellele eksperthinnang koostöös botaanik Tõnu Ploompuuga, mis tuvastas loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused. Tallinna keskkonnaamet tegi ettepaneku Merimetsa kaitse alla võtmiseks riigi Keskkonnaametile, kuid see keeldus, kuna leidis, et ala vääriks kaitsmist üksnes kohalikus kontekstis.

Menetlus algatati Pelgulinna Seltsi ja Põhja-Tallinna Valitsuse initsiatiivil, et takistada hoonestamissurvet ja tee-ehitust läbi metsa.  Kaitseala loomisele on vastu linnaplaneerimise amet, kuna see võtab võimaluse rajada läbi metsa 4-realise magistraali.