Kolm aastat tagasi, esmakordselt kortermajade renoveerimise teemast kuuldes oli Tallinnas Lasnamäel asuva viiekorruselise kortermaja Asunduse 9 korteriühistut juhtiv Kai Tuts kindel, et tema seda kunagi läbi viima ei hakka. Nüüd on aga värvirõõmus ja igati kaasaegne elamu ehteks kogu piirkonnale ning ühistu juhti premeeriti mullu ühistute aastapreemiate jagamisel renoveerimise järjekindla läbiviimise eest.
Lasnamäel Pallasti tänavalt majade vahele keerates pole Asunduse 9 kortermaja kuigi raske leida – selle otsaseina ehib värvikas päikeseloojang ning uues kuues elamu särab halli ja kulunud väljanägemisega saatusekaaslaste kõrval kui kroonijuveel. Juba käivad ümberkaudsete majade ühistud Kai Tutsilt uurimas: no kuidas sa seda ometi tegid? Ent veel kolm aastat tagasi ei osanud õbluke naine, kelle õlgadele viiekümneaastase ajalooga kodumaja tuleviku eest hoolitsemine ühistut luues langes, ettegi kujutada, missuguse kauni kuue see saada võib.
Kai Tutsi elu on möödunud siinsamas Lasnamäel, Asunduse tänava majas number üheksa, alates selle ehitamisest aastal 1964. «Üks fossiil, nagu ma ikka ütlen,» muigab naine, kes mäletab isegi oma esimese sissekirjutuse daatumit: 18. oktoober 1964. Vahetus võim ja riigikord, majavalitsused kadusid ja üürnikest said omanikud, ent ühistu loomine jäi majas omanikevaheliste turbulentside tõttu aastateks soiku. Kuni aastaks 2010 käidi mitmel korral Kai ukse taga koputamas – äkki hakkad asja vedama? Mõned korrad eitavalt pead raputanud, jäi naine pika veenmise peale lõpuks siiski nõusse, kuigi kergelt pole majas tulnud ükski otsus.
Kompromisside tegemise kunst
«Suurim väljakutse minu jaoks on algusest peale olnud kompromisside leidmine,» tunnistab ta. Eriti veel majas, kus suur hulk kortereid välja üüritud ning kolmandik elanikest pensionärid, kel ilma-asjadest teinekord päris omamoodi ettekujutus. “Ühistu loomist kardeti päris kõvasti – vaat kui võtavad laenu, jääme veel korteristki ilma,” meenutab naine majarahva hirme. «Julgesin koha vastu võtta ainult tänu Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) ja iseäranis Tallinna ja Harjumaa büroo juhi Raimo Jõgeva toele. Esimene üldkoosolek sai tänu talle läbi viidud ning tema julgustaski, et pole hullu, saad hakkama,» meenutab naine ning kiidab ka EKÜL koolitusi, mis lisaks teadmiste ja oskustele algajale ühistujuhile ka julgust andsid.
Aastal 2010 sattus vastne ühistujuht KredExi infopäevale, kus majade renoveerimisest räägiti. «Esimene reaktsioon oli, et see on liiga kallis ja keeruline, mina ei hakka seda kunagi tegema,» meenutab naine. Ent aasta pärast käis ta EKÜL juhtitud eksursioonil renoveeritud kortermajades ning väike mõttepoeg hakkas hinges idanema: mis oleks, kui ikkagi prooviks ise ka? «Aastal 2012 toimus esimene selleteemaline üldkoosolek ning sealt edasi pidasime kuus vägagi tormilist üldkoosolekut,» meenutab järjekindel ühistujuht. Palju oli läbirääkimist, suurem osa inimesi toetas renoveerimise mõtet, kuid oli ka kategoorilisi vastuhääli.
Loodus aga teatavasti koosolekutest ei hooli ning murendab kivi omasoodu, nii ka Asunduse 9 rõdud olid tugevasti kahjustatud, endistel aegadel sinna veekahju tõkkeks seatud plekk suunas sadevee otse fassaadile, nii et vihmastel sügispäevadel voolas elanikele sõna otses mõttes vesi tuppa. Kiiret sekkumist nõudsid maja teisedki põhikonstruktsioonid ning olukorda hinnanud ehitaja teatas ühistujuhile ausalt: võtke ikka suuremalt ette, vaid ühe valupunkti kordategemine maja ei päästa. «Et kas raiume koera saba jupiti või teeme kohe kõik korda, see oli põhiküsimus,» meenutab ta. «Selge oli see, et laenuta ei saa, sest muidu oleks remondifondi makse tulnud tõsta liiga kõrgeks.»
Skeptikud rahul
Kokku läksid renoveerimistööd majas maksma 362 000 euro ringis, sellest 260 000 moodustab laen, KredExi toetus on 85 617 eurot ja lisaks saadi Tallinna linna programmi «Fassaadid korda» raames toetust 19 173 eurot. Iseäranis viimane tuli Kai Tutsile rõõmsa üllatusena, sest linn tõmbas vahepeal elamuehituse toetusprogrammid koomale, raha oli vähe, kuid tahtjaid omajagu. «Meil oli remondifondi kogutud just selline puhverraha, et kui peaks vaja minema, tänu linna toetusele ei pidanudki me seda aga kasutama,» rõõmustab ühistujuht. Nüüd tehakse sama raha eest korda maja trepikojad. Tulevikuplaanidesse kuulub veel kanalisatsioonitorustiku vahetus püstakute kaupa ning majaümbruse korrastamine.
Kuidas varasemad skeptikud nüüd uue sisu ja vormi saanud elamusse suhtuvad? Kai Tuts muigab ja jutustab kõigepealt loo maja renoveerimisplaanidest, kus sinakashall põhivärv inimestes võõristust tekitas – et kae hullu, värvivad maja potisiniseks! Ent sinakashall põhivärv koos kollakate rõdudega moodustab nauditava koosluse ning arhitekti ettepanekul otsaseinale maalitud stiliseeritud päikeseloojang tekitab rahvas rõõmsat elevust. «Lõpuks on kõik rahule jäänud, isegi suurimad skeptikud,» jutustab tarmukas ühistujuht. «Hilissügisesed küttearved olid samuti poole väiksemad ning nüüd võib igaüks soojust korteris vastavalt oma vajadustele reguleerida.» Renoveerimisfondi makseid talveks pole tõstetud, endiselt tuleb elanikel tasuda 50 eurosenti ruutmeetrilt, suvisel ajal on makse kõrgem, 1 euro.
Koostöö nii ehitajate kui järelvalvega oli Kai Tutsi sõnul väga hea – iga väiksemagi probleemi korral, ka korteriomanike küsimuste või pretensioonide puhul tuli töödejuhataja esimesel võimalusel kohale ning lahendas olukorra. Ehitusjärelvalve, Ante Ehituskorraldus OÜ käis maja renoveerimise kulgu kontrollimas pea iga päev.
Kuidas ühistujuht ise ennast pärast suure vaeva nägemist tunneb? Kai Tutsi näole ilmub särav naeratus. «Mina olen rahul,» kinnitab ta. «Maja sai korda, see oli mu suurim soov, mis on nüüd täitunud.»
Asunduse 9 renoveerimine
Renoveerimist alustati 2014 märtsis ning lõpetati juulis.
Renoveerimise käigus soojustati elamu fassaad, sokkel ja katus, remonditi rõdud, uuendati varikatused ning välistrepid, rekonstrueeriti küttesüsteem ning paigaldati ventilatsiooniklapid koos väljatõmbe-ventilaatoritega. Samuti vahetati ehitusaegsed puitaknad.
Elamu otsaseinu soojustati ning rõdusid ja varikatuseid oli remonditud ka 2006. aastal, kuid 2012 läbi viidud ehitus-tehniline ekspertiis kinnitas, et tookord olid tööd valesti projekteeritud ning ehituse kvaliteet väga halb.
Metallkonstruktsioonid olid väga halvas seisus, ehitusaegsed betoonist varikatused lihtsalt plekiga kaetud. Nüüdse renoveerimise käigus betoneeriti uuesti rõdupõrandad, metallkonstruktsioonidele keevitati täiendavad kinnitused, vanad varikatused ja välistrepid asendati ning maja otsasein kaunistati pildiga.
Ehitustöid teostas Steelrent OÜ, küttesüsteemitööd AGR OÜ ning aknad Lemar Ehitus OÜ (Fenster).