Fotod ja video: kõrgtehnoloogiline turvalisuse kants

Jonatan Karjus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinnas avati täna Häirekeskuse ja Päästeameti Tallinna ühishoone, mis on Euroopas omataoliste seas ainulaadne.

Seoses hoone valmimisega on esmakordselt Tallinnas asuvas töösaalis koos Häirekeskuse päästekorraldajad, kes võtavad vastu kõik hädaabikõned ja politsei korrapidajad, kes saadavad välja politseipatrulle. Teenistujad saavad nüüd omavahel märksa efektiivsemalt ja otsesemalt suhelda.

«Kvaliteedis on kindlasti muutus, kui enne teenindati inimesi füüsiliselt eraldi asuvates ruumides, siis nüüd on nad kõik koos. Õlg-õla kõrval koos olles on töö märksa ladusam ja kiirem,» selgitas Häirekeskuse peadirektor Janek Laev. «Tüüpiline näide on näiteks liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuse puhul on oluline, et kiirabi ja politsei jõuaksid kiiresti kohale. Kiirabi annab kannatanule abi, politsei reguleerib liiklust ja kohale saabunud päästjad hakkavad sohvrit füüsiliselt masinast välja aitama. Sellistes olukordades tuleb see koostööaspekt hästi välja.»

Häirekeskus on Euroopas ainulaadne. «Euroopas ei ole eriti selliseid näiteid, kus üks häirekeskus suudab teise töö üle võtta, või sellele kaasa aidata. Üks päästekorraldaja, asugu ta siis Jõhvis, või Pärnus, suudab võtta kõnesid mis tahes Eesti punktist,» ütles Laev.

Esimene koht, kus selline saal loodi oli Ida päästekeskuses Jõhvis 2012. aastal, siis renoveeriti saal Pärnus ja seejärel detsembris 2014. Tartus. Tallinn on päästekeskustest viimane ja selle tulemusena on Eestis nüüd loodud ühtne süsteem, mille tulemusena jõuab abi kiiremini inimesteni. Kuna keskkonnad on nüüdsest ühisel raamistikul, siis veebruaris alustab Eesti üleminekut ka ühisele hädaabinumbrile 112.

Seoses uue saaliga anti esimest korda ajaloos häirekeskusele ka õiguslik alus, et nad tohivad jälgida koos PPA operatiivteenistusega linna valvekaameraid. See on oluline seetõttu, et kui mõnel tänava nurgal peaks õnnetus juhtuma ja keegi lüüakse maha, siis valvetöötaja saab kohe reageerida. Abi saab välja saata ilma, et keegi kõne teeks – varem sellist praktikat ei olnud.

Hoone pole oluline mitte ainult seetõttu, et seal asub häirekeskus, vaid hoonesse said endale ruumid ka päästjad. «See on väga oluline samm nii Põhja-Eesti, Tallinna, kui ka Lasnamäe kontekstis. Päästjate paiknemine Lasnamäel on esmakordne, tegemist on täiesti uue päästekomandoga ja lisanduva meeskonnaga. Tänase päevani reageerisid päästjad Lasnamäe kutsetele kesklinna komandost Raua tänavalt ja osalt ka Piritalt,» kommenteeris muutunud olukorda Põhja päästekeskuse juht Priit Laos.

Päästekeskuse juhi sõnul kiireneb komando avamisega abi saabumine umbes 70 000 inimesele, see on kogu regiooni mõttes oluline samm edasi.

Hoones tervikuna on arvestatud töökohti ligikaudu 300 inimesele. 3 512 ruutmeetrise hoone projekteeris AS Amhold, ehitustöid teostas konsortsium AS Teede REV-2, Ramm Ehitus OÜ ja AS Parmeron.

Riigi Kinnisvara AS-i juhtimisel rajatud Häirekeskuse ja Päästeameti Tallinna ühishoone ehitus läks maksma 6,6 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles