Tallinna linn pöördus Tallinna halduskohtusse nõudega haridus- ja teadusministeeriumi vastu seoses uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) rakendamise ja sellega kaasnevate kohustuste rahastamise tingimustega.
Tallinn vaidlustas uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohtus
2. september 2010, 09:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsuse seisukoht on, et põhiseadus näeb ette, et kohalikele omavalitsustele (KOV) täiendavate ülesannete panemisel riik on kohustatud tagama kohustuste täitmiseks vajaliku tulubaasi, s.o nägema ette, millisest allikast kohustused kaetakse ning tagama vahendite olemasolu, kuna vastasel juhul ei ole võimalik linnal seadusega pandud kohustusi täita ning PGSis sätestatud hariduseesmärgid ei ole saavutatavad.
Kaebuse esitamise eesmärgiks on saavutada kohalikele omavalitsustele piisava rahasumma olemasolu põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud täiendavate kohustuste täitmiseks.
Abilinnapea Yana Toomi sõnul pidanuks riik samal ajal PGSi vastuvõtmisega kehtestama ka vastava regulatsiooni, millega on ette nähtud linnale kaasnevate täiendavate kulude katmine.
«Riik ei ole seda teinud,» tõdes Toom. «Linn täidab PGSis sätestatud kohustused ning soovib tagada pealinna lastele Eestis parima võimaliku hariduse kättesaadavuse. Kohtusse pöördumise eesmärk ei ole vabaneda PGSiga kohalikele omavalitsustele pandud kohustuste täitmisest, vaid tagada nende ülesannete täitmiseks vajalik rahastamine. Samas peab riik kui vastavate kohustuste kehtestaja täitma omapoolset kohustust ning nägema ette seadusega kehtestatud kohustuste rahalise katte ja sellest tuleneva täitmisvõimaluse.»
Tallinna linna õigusdirektori Priit Lello sõnul on antud juhul rikutud põhiseaduse paragrahvi 154, mis käsitleb kohalike omavalitsuste iseseisvalt tegutsemist ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artiklist 9 tulenevaid kohaliku omavalitsuse rahastamise nõudeid.
«Põhi- ja gümnaasiumiseadusega on suurendatud linna ülesannete mahtu, samas talle rahalisi vahendeid juurde andmata või selle asemel seadusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi kohalike ülesannete täitmiseks vähendamata ning seeläbi on raskendatud linnal ülesannete täitmine,» selgitas Lello.
«Ka ei ole uue PGSiga 2010. aastal kaasnevate kohustuste rakendamiseks jäetud aeg piisav. Teatavasti võeti uus PGS vastu tänavu 9. juunil ning see jõustus juba 1. septembril, seega eelarveaasta keskel. Riik ei ole uue regulatsiooni kehtestamisel ja rahastamisallikate kehtestamata jätmisel arvestanud linna õiguste ja huvidega ning ei ole kaasanud linna rahastamisküsimuste lahendamise otsustamisprotsessi.»
Samuti ei ole riik linnavalitsuse hinnangul viinud kohalike omavalitsuste rahastamise süsteemi kooskõlla põhiseadusega.
«Vaatamata riigikohtu üldkogu 10. märtsi otsusega tuvastatud KOVide rahastamise põhiseadusevastasusele pole riik täitnud oma kohustust võtta vastu õigustloovad aktid, mis tagaksid selle, et omavalitsuslike ülesannete täitmiseks ette nähtud raha oleks selgelt eristatav riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning et seadused, mis panevad omavalitsusüksustele kohustusi, sätestaksid, kas mingi ülesanne on omavalitsuslik või riiklik,» seisab linnavalitsuse avalduses.