Terviseamet: Ülemiste järve kalda avamine võib seada ohtu joogivee kvaliteedi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülemiste järv.
Ülemiste järv. Foto: Uwe Gnadenteich

Terviseameti hinnangul läheks Tallinna Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala avamine külastajatele vastuollu sanitaarkaitseala mõistega ning võib mõjutada järve ökosüsteemi ning seada ohtu joogivee kvaliteedi.

Terviseamet teatas oma kodulehel, et ei toeta riigikoguliikme Tõnis Kõivu algatatud veeseaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse muuta veehaarde sanitaarkaitseala mõistet ja avada veehaarde sanitaarkaitseala külastajatele. Seadus puudutab ennekõike Ülemiste järve ja selle ümbruse avamist kõikidele inimestele.

Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala avamine külastajatele võib ameti hinnangul seada ohtu joogivee kvaliteedi ning Tallinna linnal puuduvad Ülemiste järve saastumise korral alternatiivsed joogiveevarud, mis tähendaks üle 390 000 tarbijate tervise ohtu sattumist.

Ülemiste järvel on õrn ökosüsteem, mille võivad tasakaalust välja viia mitmed tegurid, näiteks rööv- ja lepiskalade omavahelise suhte muutumine, vetikate kasvu suurenemine, põhjamuda häirimine või vee läbipaistvuse vähenemine. Ülemiste järve kallas on soine ja põhjavee seis kõrge, seega lisanduva orgaanilise reostuse sattumine järve võib mõjutada järve ökosüsteemi. Soine pinnas tähendab, et ka lähiümbruses toimuvad tegevused jõuavad väga kiiresti järvevette. Orgaaniliste ainete lagunemine soodustab sinivetikate vohamist ning toksiinide ja bakterite massilist arengut ning neist toituva zooplanktoni hulga tõusu. Sinivetikad toodavad toksiine, mis võivad joogivette sattudes põhjustada tervisehäireid või massilisi mürgistusi – sinivetikate toksiinid on aga väga resistentsed töötlemisele.

Ülemiste järve kallasraja avamine avalikuks kasutamiseks eeldaks pidevat territooriumi hooldamist, WC-de paigaldamist, parkimiskohtade rajamist, valgustite paigaldamist ning valve korraldamist. Kaldaala korrastamine ja veetaimede niitmine vähendaks veekogu ümbritsevat puhverala ja soodustaks setete segunemist veega, mis suurendaks Ülemiste järve orgaanilist reostust.

Ülemiste järv on väga madal, mistõttu tõuseb suvel järvevee temperatuur keskmiselt 22 kraadini. Kindlasti oleks järve avamine ühelt poolt suureks ahvatluseks linlastele, aga teiselt poolt soodustaks suplemine järves erinevate viiruste sattumist järvevette ning seeläbi tarbija kraani, kuna viirused on veetöötluses kasutatavatele kemikaalidele resistentsemad kui bakteriaalsed haigustekitajad. Eelnevale lisaks mõjuks suplemise lubamine linlaste ainsas joogivee reservuaaris emotsionaalselt häirivalt.

Kehtiva veeseaduse kohaselt kehtestati sanitaarkaitsealad veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks. Veehaarde sanitaarkaitsealas on piiratud inimeste liikumine ja kitsendatud nende tegevust. Sanitaarkaitsealal võivad viibida ainult keskkonnajärelevalve ja tervisekaitse, veehaarderajatiste teenindamise, metsa hooldamise, heintaimede niitmise ja veeseirega seotud tööülesandeid täitvad inimesed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles