Harjumaa elanike statistika näitab rahvavoolu pealinna: Tallinn sai aastaga juurde 4253 elanikku. Rae vald võitis aastaga 853, Harku vald 241 ja Viimsi 229 elanikku.
Vaata kaardilt, mis on Harjumaa popimad vallad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistika kohaselt on kõige ebapopulaarsemaks elamiskohaks Maardu, mille elanike arv vähenes aastaga 163 inimese võrra. Kui Saue linna elanike arv vähenes 72 inimese võrra, kasvas aga samas Saue valla elanike arv 202 inimese võrra.
Nii Tallinn kui ka lähivallad on asunud aktiivselt elanikke juurde värbama. Näiteks toimus Viimsis teavituskampaania, mille käigus kutsuti valla elanikke enda elukohta registreerima Viimsi vallas. «Oleme teadlikud, et vallas elab märkimisväärselt suur hulk inimesi, kelle elukoht ei ole registreeritud Viimsis ja neile oligi kampaania suunatud,» rääkis valla kommunikatsioonijuht Riina Solman.
Kiirelt kasvav Rae vald
Lähivaldades enim on aastaga kasvanud Rae valla elanike arv. Valla elanike keskmine vanus on 32,3 aastat, mis on Harjumaa valdade elanike keskmisest vanusest nelja aasta võrra väiksem. Tallinnast registreerus Rae valla elanikuks 817 inimest ja Tallinnasse lahkus 317 elanikku. «Tallinnasse lahkujate ja sealt tulijate arvu vaadates on Rae vald plussis 495 inimesega», rääkis vallavanem Mart Võrklaev, kes leidis, et 817 arvu sees võib olla neid inimesi, kes on Rae vallas juba elanud, kuid lasteaiakohtade pärast on olnud Tallinna elanikeregistris. Vallavanema sõnul on lasteaiakohtade defitsiit õnneks mööduv nähtus ja see lubab end registreerida koduvalda.
Suurim alevik Rae vallas elanike arvu poolest on jätkuvalt Peetri 3862 inimesega ja teisele kohale jääb Jüri alevik, kus elamas 3424 inimest. Rae valla 27 külas ja viies alevikus pole aga igal pool elanike sisserände saldo plussis. Näiteks rahvaarv on 30 võrra vähenenud Lagedi alevikus ja ka mitmes teiseski külas on elanike arv kahanenud. «Elanike arv pole kasvanud või on vähenenud piirkondades, kus on hajaasustus ning kuhu pole rajatud uusarendusi,» kõneles Mart Võrklaev.
Võrklaev toob välja arvuliselt kõige enam kasvanud piirkonnad, milleks on Peetri alevik ja selle kõrval asuva Järveküla. «Kui Järvekülas elab uue aasta alguse seisuga ligi 1000 inimest, siis aasta tagasi oli seal elanikke pisut üle seitsmesaja. Täpsemalt välja tuues, kasvas Järveküla elanike arv aastaga 264 inimese võrra ning juba eelnevatel aastatel kiire kasvuga Peetri alevik suurenes kolme ja poolesaja inimese võrra».
Kahes kõige kiirema elanike arvu kasvuga kohas asuvad ka populaarseteks uuselamurajoonideks saanud Järveküla Sepa elurajoon ning Peetri Sireli arenduse kortermajad. Võrklaev nendib, et arendajate tegevus on tunnustamist väärt, sest inimesele pakutakse peale kvaliteetse elukoha ka nõuetekohast elukeskkonda, mis ei piirdu vaid maja ümber oleva krundiga. «Oluline on teedevõrgustik, valgustus, mänguväljakud ning nagu näitab samades piirkondades olnud suur elanikkonna arvu kasv, siis see ongi see, mis inimestele korda läheb».
Ehitustegevuse osas on aktiivsust näha olnud paljudes Rae valla piirkondades. «Möödunud aastal andsime välja elamutele 105 kasutusluba ja 164 ehitusluba. Siit võib järeldada, et rahvastik kasvab veelgi,» kõneles Võrklaev. «Kui veel saame uue põhikooli, Peetri perearstikeskuse, Jüri tervisekeskuse ja suuremate asulate vahelise kergliiklusteede võrgustiku turvaliseks liiklemiseks ja tervisespordi harrastamiseks valmis, siis on Rae elukeskkond veel parem paik elamiseks,» leidis ta.
Harju maakonnas on elanike arv kasvanud võrreldes eelmise aastaga 5325 võrra 587 770 inimeseni. Neist mehi 270 791 ja naisi 316 979. Meestest on enim 1983. aastal sündinuid (4956) ja naistest 1984. aastal sündinuid (5292). Elanike arv kasvas võrreldes eelneva aastaga 11 ja langes 12 omavalitsuses.
Üle 1600 lapse, 166 abielu
Eelmisel aastal registreeriti Harju maavalitsuse kantselei rahvastiku toimingute talituse andmetel 1678 lapse sünd, mis on 30 võrra vähem kui 2013 aastal, mil registreeriti 1708 sündi. Poisse sündis 880 ja tütarlapsi 798. Kaksikuid sündis 22 paari, neist 8 paari vendi, 5 paari õdesid ja 9 paari õde-venda. Noorim ema oli 16 aastane ja isa 17 aastane. Vanim ema 42 ja isa 63 aastane.
Esmasündinuid oli 625, teisi lapsi 660, kolmandaid 310, neljandaid 50, viiendaid 21, kuuendaid 9, seitsmendaid, kaheksandaid ja kümnendaid lapsi üks.
Populaarseimad poistele pandud nimed olid Rasmus (18), Markus (17), Robin (14),Kristofer (12), Robert (11), Sebastian (10) ja Andreas (9). Tütarlaste seas olid populaarsemad nimed olid Laura (14), Eliise (10), Sandra (9), Liisa (8), Lisandra (8) ja Elisabeth (8).
Surmakandeid koostati mullu 1061, see on 69 võrra vähem 2013. aastast, mil registreeriti 1130 surma. Mehi suri 493 ja naisi 568. Aasta varem suri 511 meest ja 619 naist. Lahkunute keskmine vanus oli 73,8 aastat, meestel 68,5 ja naistel 79 eluaastat. Surmade arv on aasta-aastalt kahanenud. 2012. aastal registreeriti 1133 ja 2011. aastal 1161 surma.
Abielusid sõlmiti 2014. aastal 166 ja lahutusi registreeriti 50. Välismaalastega sõlmiti 21 abielu, neist 17 välismaalase elukohaks oli Eesti. Vanim pruut oli 80 aastane ja tema väljavalitu 74 aastane. Aasta varem registreeriti kokku 183 abielu ja lahutati 57. Nimemuutmise avaldusi rahuldati maavalitsuses 41, (2013. aastal 46). Perekonnanime muudeti 36 korral, eesnime 8 korral ja isikunime 5 korral.