Nõmme linnaosavanema Tiit Teriku sõnul oli lõppev aasta Nõmme jaoks tegus. «Rohkem rõõme kui muresid,» hindas Terik.
Aasta Nõmmel: rekonstrueeritud tänavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kindlasti teeb heameelt Hiiu tänava rekonstrueerimistööde algus. Vabaduse puiestee ja raudtee vaheline lõik oli senini väga halvas seisus ning selle uuendamist on kaua oodatud. Lõppeval aastal sai uue teekatte ka Võidu tänav Pihlaka tänava ja Valdeku tänava vahelisel lõigul,» tõi linnaosavanem välja lõppeva aasta olulisi punkte.
«Heameelt teeb see, et Nõmmel on niisuguseid inimesi, kes võtavad vaevaks oma kodukoha pärast muretseda ning kui vaja, siis ka oma tõekspidamiste eest võidelda. Rail Balticu teema puhul panid linnaosavalitsus, halduskogu ja mitmed seltsid seljad kokku ning andsime maavalitsusele selgelt teada, et nõmmelased ei soovi, et see läheks läbi elurajooni,» rääkis Terik. «Samuti on oluline, et Nõmme gümnaasiumi spordihoone detailplaneeringu menetlemise protsess tõmmati taas käima. Menetlusprotsessi eeldatav lõpptähtaeg on järgmise aasta jaanuaris. Millal täpselt hoone ehitamiseni jõutakse, on praegu keeruline öelda, kuid detailplaneeringu kehtestamine on oluline samm reaalse ehitustööni jõudmisel.»
Positiivse poole pealt tuleks Teriku sõnul kindlasti mainida regulaarse elektrirongiliikluse 90. aastapäeva tähistamist 24. septembril - selle meenutuseks paigaldati Nõmme jaamahoonele kell.
«Ühe suurema murena tooksin välja tühjalt seisvad ja kasutuseta hooned ehk nö «kolemajad»,» rääkis Terik. «See on ühtviisi probleemiks nii linnaosavalitsusele kui päästjatele. Omanikud ei suuda takistada kõrvaliste isikute pääsemist tühjadesse hoonetesse, need süttivad tihti ning on seetõttu selgeks ohuallikaks piirkonna elanike tervisele ja varale. Samuti on tegu visuaalse reostusega. Oleme võtnud sihiks võimalikult paljude tondilosside kadumise Eesti Vabariik 100 tähtpäevaks.»
Jätkuvalt teevad linnaosavanema sõnul muret vandaalid, kes rikuvad avalikku linnaruumi - soditakse seinu, lõhutakse prügikaste ja pinke. «Teeme need korda, kuid mõne aja pärast on jälle samas kohas sodimas või lõhkumas käidud. Eriti arusaamatuks jäi nende huligaanide teguviis, kes jõulude ajal käisid saega Pääsküla rabas infotahvlite jalgu läbi saagimas,» nentis linnaosavanem.