Jüri Kuuskemaa: suur osa ehitusmälestistest on katastroofilises olukorras

Jonatan Karjus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ajaloolase Jüri Kuuskemaa möödunud aasta suurim rõõm oli tema lapselaps ja muret tekitas eelkõige riigi suhtumine kultuuripärandisse ning lagunevatesse mõisakoolidesse. Aasta kõige olulisem sündmus oli ajaloolase arvates laulupidu. Vaata videost!

Kõige rohkem tegi rõõmu väärikas eas ajaloolasele tema lapselaps, kes kannab endas edasi põlvkondade järjepidevust. «See, et eelmine põlvkond võtab ka vanaemast ja vanaisast midagi, tagab elus stabiilsust ja arengut. Selle üle olen vanaisana ja inimesena eriti õnnelik.»

Muret teeb Kuuskemaale see, et riik on jätnud piisava tähelepanuta kultuuripärandi ning ajaloolised hooned, mis on suures ulatuses täbaras olukorras. «Suur osa Eesti muinsuskaitse all olevaid ehitusmälestisi on kas katastroofilises, väga halvas või halvas seisukorras,» leidis ajaloolane.

Kuuskemaa sõnul oli kõige olulisem sündmus, millega tänavune aasta ajalukku läheb, toimunud laulupidu. «Erakondade tasemel on meil kõva kraaklemine, aga laulupeol võis tunda, et me oskame olla solidaarsed ja seda ühtekuuluvustunnet oli oivaline tajuda,» sõnas Kuuskemaa.

Jüri Kuuskemaa on Eesti ajaloolane. Kuuskemaa on avaldanud mitmeid  muinsuskaitse- ja ajalooteemalisi raamatuid ning teinud raadiosaateid. 2010. aastast töötab Kuuskemaa Tallinna linnapea nõunikuna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles