Juhtkiri: oh, ma vaene kultuuripealinn!

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuripealinna tutvustav plakat
Kultuuripealinna tutvustav plakat Foto: Tallinn 2011

Ei ole teada, et ükski varasematest kultuuripealinnadest oleks sattunud selliste poliitiliste huvide haarangute sihtmärgiks, nagu see on juhtunud vaese Tallinnaga.

 Süütu kultuuriprojekt, mille eesmärk riiki selle paremast, mitte poliitilisest-majanduslikust, vaid just loomingulisest ja kultuuripärandilisest küljest näidata, sattus Tallinnas võimu kätte ja raisati siin ära, nagu naiivne ja ettevaatamatu tütarlaps.

Muidugi pole ka ükski varasem kultuuripealinna projekt päris ilma poliitikata pääsenud, kuid õnnetuseks sattus Tallinna oma langema kokku riigikogu valimiste aastaga, mil mõneks ajaks valijad rahule jätnud erakonnajüngrid on taas murelikult omanimelisi pastapliiatseid ja kondoomipakke täis kohvrikese voodi alt välja tõmmanud, tolmust puhtaks pühkinud ning on valijate käe, südame ja hääle nimel kõigeks valmis.

Kui varem ähvardas kultuuripealinna ainult K-kohupiimalõhn, siis nüüd on propagandarünnakule asunud ka sotsid, kel ilmselt tunduma hakkas, et muidu mitte üksnes nende tulevikule linnajuhtimises põnts ei panda, vaid ka niigi kõhnaks ja kõrbenuks tõmbunud viil riigipirukast sõrmede vahelt kistakse.

Mille muuna, kui riigikogu ukse taha jäämise hirmust tingitud võimuvahetuskatsena võib näha Katrin Saksa Tallinn 2011 sihtasutuse nõukogust välja astumise põhjendust ja sellele järgnenud rünnakut erakonna senise juhi Jüri Pihli vastu.

Jah, muidugi ei suutnud sotsid koos Keskerakonnaga koalitsioonis olles hobust ohjes hoida. Kuid sama hea oleks hobuserangidel istuvale kärbsele ette heita, et hobune kraavi kisub. Koalitsioonis valitsevaid jõuvahekordi hinnates oli ju algusest peale näha, kui suured võimalused sotsidel olid. Õigemini, kui väiksed – kaheksa kohta 44 vastu.

Ehkki sotside seisukohalt vaadates võib olla tõsi, et erakonnale tooks uue hingamise ja loodetud kohad riigikogus just sotside noorem põlvkond eesotsas erakonna juhi uue võimaliku kandidaadi Sven Mikseriga, on selge, et Keskerakonna eeskujul propagandalahingusse tormamine erakonnale kasuks ei tule. Seda enam, et tegu on kodusõjaga – sotsid sotside vastu.

Kuid ka vaene kultuuripealinn ei ole seda, teda ennast vaid ettekäändena kasutavat kaklemist millegagi ära teeninud. Kui Põhjasõja-aegne Tartu erinevate jõudude kiskuda oli, tegi vähemalt Puhja köster ja koolmeister Käsu Hans sellest itkulaulu «Oh! ma waene Tardo Liin».

Poliitiliste jõudude ahistatud ja aeglaselt kultuurist tühjaks nõrutatud kultuuripealinnale laulavad öistes parkides vaid rahutud kassid ja kodutud topsivennad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles