Ligi seitse aastat Tallinnas rulluiskudega sõitnud Mihkel Maasing kinnitas, et kui asfalteeritud kergliiklusteel saab nii ratta- kui rulluiskudega mõnusalt sõita, siis kesklinnas tekitavad erinevatest tänavakividest teed uisutajatele tõelist peavalu.
Minu seisukoht on selline, et ühistranspordile ja autodele alternatiivne liiklusvahend ei ole ainult jalgratas,» ütles Maasing. «Tundub aga, et Tallinna viimaste aastate teeremondi- ja teetööde järgi otsustades on rulluisud liiklusvahendina pigem taunitavad.»
Näitena tõi ta olukorra, et kui varem oli võimalik Koplist kesklinna ja sealt edasi sõita mööda asfaltkattega teid, siis nüüd on paljudes kohtades hakatud kasutama erinevaid tänavakive. Jalgratturitele need ilmselt suurt muret ei tekita, kuid teatud kivitüüpide puhul on uisutamine muutunud eriti ebamugavaks, kui mitte võimatuks.
Näitena tõi ta Kaarli puiestee Vabaduse väljakule suunduva kõnnitee lõigu, mis on täies ulatuses kividest laotud ning seal rulluiskudega sõitmine on äärmiselt ebamugav. Samal ajal sama puiestee linnast väljuv suund on korralikult asfalteeritud.
Teise rulluisutajatele peavalu põhjustava kohana nimetas Maasing Rotermanni kvartali merepoolset külge, mille kohta on isegi jalgratturid väitnud, et sealsed teravate servadega ja kõrged tasandamata tänavakivid on peale jalakäijate teistele liiklejatele selle teelõigu läbitamatuks muutnud.
See tähendab, et Mere puiesteelt Pirita poole rulluiskudel sõites tuleb teha ring ümber Rotermanni kvartali.
Maasingu sõnul on kergliiklusteed korralikult asfalteeritud, kuid seal käivad inimesed kas jalgrattal või rulluiskudel lihtsalt sõitu nautimas. Kui keegi tahab aga kesklinnas rulluiske kasutada täiesti praktilises mõttes ühes kohast teise pääsemiseks, siis on see üpris keeruline ettevõtmine.
Mõned kergliiklusteed Tallinnas on ehitatud küll sellistena, et jalakäijatele mõeldud osa on kivisillutisega, ratta või rulluiskudega kulgejate pool on aga asfalteeritud. Postimees.ee lugejate hinnangul võiks niisuguseid teid rohkem olla.