Stalker Festival: Tõnu Karjatse loeng "Asju tulevikust, linnadest ja inimestest" ehk "Oma ruumist"
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Asju tulevikust, linnadest ja inimestest" ehk "Oma ruumist" on muusikavideotel põhinev arutlus sellest, kuidas on artistid (ja nende turundajad) muusikavideotes lahti mõtestanud ruumi. Kitsamalt võikski seda nimetada "oma ruumiks". Tõnu Karjatse vaatleb, kuidas artist ruumi suhestub, seda laiendab, seda omaks muudab, kuhu piire seab.
Vaatluse all on nii kodumaised kui ka välismaised artistid. Valik on isiklik, ega püüagi haarata kõike, mis rohkem kui 30 aasta jooksul muusikavideotena tehtud. Samas võimaldab see välja tuua teatud tunnusjooni toimunud muutustest. Nii ei saa muusikavideote “oma ruumi” vaadata lahus artisti kommertslikest ambitsioonidest, samuti on ka videolahendused lugudele stereotüüpselt žanrikesksed - indie paigutub reeglina metsa, shoegaze tuppa, punk ja hiphop linna. Vastanduvad taas linn ja maa - urbanisltik ja ruraalne, kuid ka neid piire saab ületada.
Ruumi märgistamine tähendab enese kehtestamist, nii on mitmed lood (artistid) püüdnud end siduda just teatud aja ja kohaga, osaledes samas ka ühiselt mingi koha identiteedi loomisel. Ruumi käsitluse vaatlus peegeldab ka muusikavideote arengut alates MTV käimalükkamisest 1981 aastal - uhketest lavastustest nn sohva-videoteni.
Tõnu Karjatse on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis (praegune Tallinna Ülikool). Karjatse on tegutsenud audiovisuaalmeedias alates 1996.aastast ja hetkel töötab ta Eesti Rahvusringhäälingus. Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige. Avaldanud artikleid mitmetes päeva- ja nädalalehtedes ning ajakirjades(Eesti Ekspress, Sirp, Teater.Muusika.Kino). Transpordis eelistab jalgratast, ei kakle, kuulab muusikat kui aga saab.
Tasuta!