Kergliiklusteel tuleb silmad ja kõrvad lahti hoida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kergliiklustee.
Kergliiklustee. Foto: Andres Ehrenpreis

Peaaegu iga päev Kakumäel jalgrattaga sõitev Tõnis Tali soovitab kergliiklusteedel liikuvatel inimestel silmad ja kõrvad lahti hoida ning üksteisest senisest rohkem hoolida, siis jääb ka õnnetusi vähemaks.

«Minu peamine sõnum inimestele oleks ikka see, et hoidke silmad ja kõrvad lahti ning jälgige enda ümber toimuvat,» mainis Tali. «Kui sa oled teistest liiklejatest kiirem, siis anna oma tulekust kas plaksutades, vilistades või rattakellaga märku ning tee seda juba varakult, mitte viimasel hetkel.»

Tali sõnul on üks probleem ka selles, et paljud autojuhid ei arvesta ratturite, jalakäijate ega uisutajatega, seda eriti hoovidest välja sõitmisel.

Palju segadust tekitavad niinimetatud harrastajad, kes kulgevad mitmekesi koos mööda kergliiklusteed, aga mitte hanereas vaid kõrvuti. Eriti hull on olukord Tali sõnul siis, kui kulgejatel on kõrvaklapid peas, mistõttu nad ei kuule, kui neile hoiatusi hüütakse või vilistatakse.

«Kui nad siis viimaks kiiremini liikujaid märkavad, on neil komme keerata jumal teab kuhu,» ütles Tali. «Eeldan, et paljud harrastajad on autojuhid ning ma ei usu, et kui maanteel neist kiirem auto mööda sõidab, siis nad ehmatades vastasuunavööndisse keeravad. Kahjuks on see kergliiklusteedel igapäevane nähe.»

Veel ühe probleemina tõi ta esile lapsevanemad, kes ei hoia oma võsukestel kergliiklusteel silma peal ning lasevad neil teel vabalt vingerdada, mistõttu jalgratturitel tekib oht lastele otsa sõita.

Toomas Argel Mustamäelt peab kergliiklusteede riskikohtadeks bussi- ja trollipeatusi, kus ühissõidukeid ootavaid inimesi on terve tee täis ning jalgratturid ja rulluisutajad ei pääse neist kuidagi mööda. Sellistes kohtades võiks olukorda teekattemärgistusega reguleerida. Ta tegi ka ettepaneku, et kergliiklusteedel ei tohiks rattaga ja rulluiskudega sõita kiiremini kui 15 kilomeetrit tunnis.

Postimees.ee lugeja Rait kirjutas, et probleeme on kergliiklusteede märgistusega, sest asfaldil ja posti küljes olevad märgid on sageli vasturääkivad. Tema sõnul võiks eeskuju võtta Soomest, kus rattatee on märgistatud punase värviga. See peaks jalakäijatele andma märku võimalikust ohust.

Veel pakkus Rait välja, et keegi peaks kergliiklusteedel liikujaid ka korrale kutsuma. Seda võiks näiteks teha rattapolitsei. Lastega emad võiksid aga tema sõnul aru saada, et terve tee ei ole nende päralt.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles