Jalakäijad lähevad Hobujaama ristmikul punase tulega üle tee isegi siis, kui ülekäiguraja kõrvale on pargitud kolm töötavate vilkuritega politseiautot.
Politseireid: punast tuld eiravad jalakäijad ei pelga ka vilkuritega politseiautosid
26. november 2014, 15:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile lõuna ajal kontrollisid Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonna politseinikud Tallinna kesklinnas, muu hulgas Hobujaama ning Viru keskuse juures seda, kui ohutult ning seaduskuulekalt liiklevad jalakäijad.
«Kolme ja poole tunni jooksul fikseerisid korrakaitsjad 72 fooritule vastu eksimist. Paljude liikluseeskirju eiranud jalakäijatega vesteldi ning juhiti nende tähelepanu eksimusele ning sellele, kuivõrd traagilised tagajärjed võivad valel ajal teeületamisega kaasneda,» ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich.
«Põhilised põhjendused, mis inimesed enda õigustamiseks ütlesid, olid kiirustamine bussi peale, ajanappus ning see, et veenduti, et ühtegi autot ju ei tulnud. Ka ei mõjutanud paljude inimeste käitumist korrakaitsjate väljasolek ja järelevalve ning politseinike sõnul ületas nii mõnigi uljas teed ka suisa autode vahelt läbi lipsates, olgugi et taamal tegelesid politseinikud sarnaselt käituvate liiklejate korralekutsumisega,» lisas ta.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Elari Kasemetsa sõnul saab jalakäija enda ohutuse tagamiseks palju ise ära teha, alustades elementaarsest – liiklusreeglitest kinnipidamisest. Ent ta toonitas siiski, et turvalise liikluse saavutamiseks tuleb koostööd teha kõigil osapooltel ehk siis nii jalakäijatel kui ka autojuhtidel.
«Nii tänane kontroll kui ka teised sarnased, samuti igapäevane järelevalve näitab paraku seda, et suur osa jalakäijatest ei pea kinni kokkulepitud reeglitest ning riskivad enda elu ja tervisega, üritades võita minuteid sellega, kui ületavad tee keelatud fooritulega või selleks mitte ettenähtud kohas keset tihedat liiklust. Ka õnnetuste statistikas võime näha seda, et suur osa linnas juhtunud traagiliste tagajärgedega õnnetustest juhtub just jalakäijaga, eriti pealinnas. Jalakäijal tuleb mõista, et kokkupõrkes autoga on tema kannataja pool ning siin ei loe võidetud minut, kui ohus on tervis ja elu,» lausus Kasemets.